Select your language

Vasakult: Paula Triinu Laiuste, Janno Joosep Mathias Malmre, Mareike Voogla, Kaunase Žalgirise maskott Žalgirinis, Ingemari Org ja Trevor Juurma. Foto: Rene Leiner

18. mai hommikul võtsid 10 Raatuse kooli õpilast ette teekonna Tartust Kaunasesse, et osaleda rahvusvahelise projekti Shared Experience in Art and History teisel projektinädalal. Lapsi saatsid ajalooõpetaja Mihkel Laar ning arendusjuht Rene Leiner.

Päeval üheskoos, õhtud peredes

Kuna vaid kuu varem oldi esimest korda kohtutud Tartus, siis olid kõik projektis osalejad juba tuttavad ning rõõm taaskohtumisest seda suurem. Nii Tartus kui Kaunases ööbisid lapsed võõrustajate peredes.

„Just peredes ööbimine annab igale sellisele projektile väärtuse ja kogemuse, mida mujalt raske saada,“ ütles projekti koordinaator Rene Leiner.

„See arendab iseseisvust, keeleoskust ning võimet võõras keskkonnas tekkivate olukordadega hästi toime tulla.“ Raatuse kooli õpilased said selle kõigega ka suurepäraselt hakkama.

Õhtuti võeti peredega ette erinevaid tegevusi, külastati kohvikuid, mängiti bowlingut. Leedu perede külalislahkus oli piiritu. Toitu pakuti lastele kohati ehk liigagi palju, et ei jõudnud enam pakutud tempole vastu pidada. Uusi maitseelamusi nautinud Ingemari Org meenutab: „Mulle meeldis see munasai, kus saia sisse tehakse esmalt auk, praetakse seejärel sinna sisse muna ja siis tehti sinna peale veel salatit.“ Silma jäi ka see, et väga palju pakuti peredes joogiks teed.

Ingemari rääkis huumoriga, et vajadusel saab välismaal olles kenasti hakkama ka ilma sealset keelt oskamata. „Peres, kus ma olin, ei osanud pereema eriti inglise keelt ja siis ta seletas asju muul viisil. Näiteks kui ta tahtis mind pesema saata, siis tegi suuga mull-mull jne.“ Karl Martin Puna lisas, et see on nii tore ja omamoodi, kuidas nad ikka üritavad kõike sulle sel viisil ära seletada.

Mareike Voogla sõnul oli terve nädal üks tore ettevõtmine. „Isegi bussisõit oli väga huvitav, sest siin oli koos nii tore seltskond.“ Augustele, kelle peres Mareike koos Stefiga elasid, õpetasid nad õhtuti eesti keelt.

Kaunas, korvpall ja Siim-Sander Vene

Nädal Kaunases algas väga meeleoluka ja positiivse laenguga kontserdiga, mille lõpuks tantsiti üheskoos maha üks tore kohalik rahvatants. Seejärel vaadati leedulaste poolt tehtud lõbusat videot, kus nad andsid tagasisidet Tartu projektinädala kohta. Linnatuuri viisid läbi õpilased ise. Pikemalt peatuti Kaunase linnamuuseumis, kus toimus ka väike savivoolimise töötuba ning Kristuse ülestõusmise kirikus. Viimane on üks Kaunase olulisemaid sümboleid ja mille katuselt avaneb suurepärane vaade kogu Kaunase panoraamile.

Kaunase teiseks lahutamatuks sümboliks võib kindlasti pidada Žalgirise korvpallimeeskonda. Võib isegi öelda, et kui sa ei ole käinud nende kodumängul, pole sa Kaunases käinudki. Meie projektitiimi õnneks sattus just sealoldud ajale Leedu meistrivõistluste poolfinaalseeria mäng Žalgirise ja Utena Juventuse vahel.

Kuigi võitja oli suure klassivahe tõttu ette ennustatav, pakkus mäng ise, saalis valitsenud melu ning mängujärgne kohtumine seal palliva Tartus sündinud eestlase Siim-Sander Venega, lastele terve nädala ühe suurima elamuse. Korvpall ja võõrustavate perekondade külalislahkus, olid ka kaks kindlat asja, mis kõikide laste arvates ka 10. aasta pärast projektinädalast meeles on.

Pilvepiirilt veekeskusesse

Üks terve päev veedeti ühiselt Leedu pealinnas Vilniuses. Kuigi ilm ei olnud just kõige armulisem, ei heidutanud see kellegi meelt. Külastati vanalinna olulisemaid paiku, kohalikku merevaigumuuseumi ning toimus ekskursioon Vilniuse katedraali alustesse katakombidesse.

Mõistagi pakkus vihmast ilma trotsivatele lastele rõõmu külaskäik 326,5 meetri kõrgusesse Vilniuse teletorni, kus 165 meetri kõrgusel asuvas kohvikus ka keha kinnitati. Põnevust lisas asjaolu, et viibiti vaateplatvormil, mis teeb 45 minutiga tornile täisringi. Kahjuks rikkus pilvine ilm küll veidi tornist avanevat ilusat vaadet, aga elamuse valmistas see kindlasti.

Päev lõppes aga taaskord vesiselt. Sel korral küll väga positiivselt, kuna lapsed said mitme tunni vältel nautida kohaliku Vichy veepargi mõnusid.

Kust tegelikult tuleb Vytautase vesi?

Nädala jooksul toimus mitmeid huvitavaid kunsti ja ajaloo teemaga seotud töötube. Näiteks väljasõidul mineraalveega tuntuks saanud kuurortlinna Brištonasse, valmistati erineval meetodil küünlaid, mille igaüks hiljem endale kaasa sai võtta.

Ühtlasi degusteeriti ka erinevaid mineraalveesid. Eriliseks elamuseks kujunes pehmelt öeldes omapärase maitsega filtreerimata ja töötlemata puhta mineraalvee proovimine. Kuigi seda soovitati ilma maitsmata alla neelata, siis sai uudishimu ikkagi võitu ja seda mekiti hoolega. „Kuigi see maitses nagu merevesi, oli see mineraalvee maitsmine üks meeldejääv kogemus,“ ütles Paula Triinu Laiuste.

Karel Somelar lisas, et ta sai teada, et Eestiski populaarne Vytautase mineraalvesi on pärit Leedust ning justnimelt Brištonasest ning tema soovituslik päevane annus ei tohiks ületada kahte klaasi.

Brištonases sai mineraalvett proovida ka otse linnapargis asuvatest kraanidest. Sealse külaskäigu lõpetuseks tuli aga järske treppe mööda ronida Vytautase nime kandvale mäele, millel omal ajal seisis puidust kindlus ning mis oli 14. sajandil Trakai hertsogkonna kaitsesüsteemi osaks. Hiljem sai sellest Leedu suurvürst Vytautase naise Julijana jahimõis. Mäelt endalt, mille nõlvad on kohati kuni 40 meetri kõrgused, avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale ja Nemunase jõele.

Müürid, mis kõnelevad

Projektinädala viimasel päeval külastati Kaunase Tehnikaülikooli, kus lastele näidati sealses teaduspargis tegutsevate ettevõtete innovaatilisi tooteid. Seejärel viis teekond Kaunase IX kindlusesse, mis on ennekõike tuntud seal natside poolt toimepandud võigaste mõrvade poolest, kus ohvriteks olid ka tuhanded lapsed. Tänasel päeval pakub aga hirmuäratava ajaloo kõrval lastele suurt põnevust pikkades ja pimedates kindluse koridorides orienteerumine.

Huvitavad olid ka kindluse soppides olevad erinevad väikesed kitsad ruumid, mida muuhulgas vangikongidena kasutatud. Projektiseltskonnast kõige suurema ajaloohuviga Jan Lennart Reimer, kellele just see 19. sajandi lõpul ehitatud Kaunase kindlus kõige suuremat muljet avaldas, pildistas aga üles kõikvõimalikke relvi ja mundreid, mida sealne ekspositsioon heldelt pakkus.

Ka teised projektis osalenud õpilased mainisid oma uus teadmisi Kaunase linnast, tema ajaloost ja kultuurist, Leedu kuningatest ja valitsejatest. „Ma ei teadnudki, et neil oli ühel hetkel seal kaks kuningat korraga,“ ütles Karl Martin.

Sõprus jääb kestma

Viimane õhtu, mis meenutas oma temperatuurilt kõikidele juba südasuve, kulges linnaäärsel piknikualal, kus põnevust lisasid seal asunud seikluspark ning karjäär, milles kõige karastunumad lapsed ka ujumas käisid. Võõrustavate perede vanemad olid kaasa võtnud hulga söögi- ja joogipoolist ja väligrilli, mistõttu said kõikide kõhud kenasti täis.

Õhtu lõpuosa veetsid lapsed peredega. Kes käis folkloorifestivalil, kes Kaunases samal ajal toimunud Hansa päevadel.

Lahkumishommik oli nagu ikka veidi kurb, aga tänu kaasaegsetele sidevahenditele peetakse omavahel ühendust edasi. Kui enamik mainisid suhtlust läbi Skype ja Facebooki, siis Karl Martin lubas suhtlust jätkata ka mängukeskkonnas Steam, milles saab ühendatud poiste ühine huvi arvutimängude vastu ning projekti läbi saadud sõprus.

Positiivne oli see, et rohkem mainisid lapsed just edaspidist suhtlust läbi Skype’i, mille eeliseks toodi justnimelt võimalust omavahel rääkida, mis internetiajastu kirjaliku suhtlusviisi juures on päris haruldane.

Lõpetada on see lugu sobilik Stefi Treieri poolt öelduga: „Suvel tuleme perega Leetu ning siis ma kindlasti helistan oma siinsele koduperele, et kokku saada.“ Imelised kohtumised imeliste inimestega. Selleks et olla ja jääda. Suuremat eesmärki on ühele sarnasele projektile keeruline püstitada.

Fotogaleriid projektinädalast:

galerii 1
galerii 2


Projektis osalejate vähendatud koosseis koos korvpallur Siim-Sander Venega. Foto: Birute Druckute


Projektis osalejad täiskoosseisus Kaunase kindluse lähistel. Foto: Rene Leiner


Tartu Raatuse Kool   |  Aadress: Raatuse 88a, 51009 Tartu   |   tel: 7 461 721   |   e-post: kantselei@raatuse.tartu.ee  |   Registrikood: 75006820