Märtsikuu viimane nädal tõi Tartusse kokku 25 õpilast ja õpetajat Taanist, Soomest ja Leedust, et osaleda Nordplus Junior projekti On The Opposite Shore (OOS) viimasel projektikohtumisel Raatuse koolis. Meilt osales projektinädalal kokku 20 õpilast.

Tartuga tutvuti orienteerudes

OOS on projekt, mis keskendub meie riikide ajaloole ja tänapäevale ja millest lähemalt saab lugeda siit.

Kõikide osalevate riikide õpilased tutvustasid, läbi aulas toimunud esitluste, eakaaslastele lühidalt oma riiki, linna ja kooli, kus nad õpivad. Raatuse õpilased tegid oma külalistele koolimajas tutvustava tuuri.

Samuti olid meie lapsed ettevalmistanud väga põneva orienteerumismängu, kus rahvusvahelistes gruppides tuli kaardi järgi kulgedes üles leida mitmeid Tartu olulisi kohti ja ehitisi.

Kaardile märgitud kontrollpunktides olid omakorda kohal meie õpilased, kes andsid külalistele lahendada mitmeid põnevaid ülesandeid. Näiteks Jaani kiriku juures tuli etteantud video järgi püüda võimalikult heas eesti keeles järgi laulda kultusfilmist „Viimne reliikvia“ tuntud laulu „Põgene, vaba laps!“ jne.

See võimas Minecraft!

Üheks väga kaasahaaravaks tegevuseks sai Minecrafti mängimine. Jah, justnimelt. Ja seda täiesti hariduslikel ja projekti teemaga seotud eesmärkidel. Selle oli välja mõelnud projekti Raatuse kooli poolne pedagoogiline koordinaator Mihkel Laar, kes seda võtet juba ka ühes teises rahvusvahelises projektis ja kooli õppetööski varem kasutanud oli.

Nii pidid eri riikide lapsed välja mõtlema mingi nende riigi või linna jaoks olulise objekti ja selle siis Minecrafti võimalusi kasutades võimalikult täpselt koostöös üles ehitama. Hiljem tuli oma saavutust ka teistele näidata ning rääkida, miks valiti just see objekt või objektid, millega tegu, milline on selle ajalugu ja tänapäev. Ühteaegu nii õpetlik kui haarav.

Kandikul ajalugu ja tänapäev

Muidugi ei jäänud Tartus külastamata kõikide laste lemmikpaik – teaduskeskus AHHAA. Ja kuna Tartus asub ka Eesti kõige vanem kutseline teater, siis said külalised ülevaate ka sellest ajaloolisest paigast, mida samuti külastati ja kus töötubadeski osaleti.

Kui projekt sai innustuse Eesti ja lähiriikide ajaloo ja iseseisvuse 100-aastastest verstapostidest, siis Vanemuise ajalugu ulatub ju koguni aastasse 1870, kui pandi alus "Vanemuise" laulu- ja mänguseltsile. Kutseliseks muutus teater küll alles 1906. aastal, kuid ikkagi palju varem kui tekkis iseseisev Eesti riik, mille ajalugu ja tänapäev toodi külalistele kandikul kätte aga Tartu teises märgilises paigas – Eesti Rahva Muuseumis.

Tagurpidi tegelikkusest tagasi koju 

Kui juba ERMi mindi, siis käidi läbi ka kõrvalmajast, mis mingil põhjusel otsustati ehitata jalad taeva poole. Igal juhul pakkus tagurpidi maja külastus kõikidele päris palju lõbu ja elevust.

Ja ega selle lühikese nädala jooksul väga palju rohkem teha ei jõudnudki. Õhtud ja ööd veedeti oma uute ja vanade sõprade juures kodudes. Seejuures päris mitmed lapsed said omavahel ka õhtuti kokku, et koos midagi põnevat teha.

Õpilased meenutavad

Nüüd toome teieni mõned katked sellest, mis meie õpilastel nädalast mällu ja südamesse talletus.

--- 

Vahetusnädal taanlastega jättis minusse sügava mulje. Minu vahetusõpilane oli vahva neiu, kellega väga hästi läbi sain. Peale ühise muusikamaitse oli meil ka paljust rääkida.

Parim mälestus oli samast õhtust, mil õpilased saabusid. Istusin enda vahetusõpilasega köögis ja jõime teed ning ajasime juttu. Võib öelda, et õppetunniks sain, et vestlust polegi nii raske alustada. Kõige enam puudutas õhtu enne vahetusõpilaste lahkumist, kui istusin taaskord temaga köögis ning me sõime nuudleid ja jõime teed. Me jagasime mälestusi ning toredaid kogemusi. Hommikul oli väga raske hüvasti jätta ning väga liigutav oli kuulda, et olime ka talle hea mulje jätnud ning tal oli väga lõbus.

Üldiselt sain palju uusi kogemusi ning hoian veel praegugi ühendust enda uue sõbraga.

---

See oli mulle esmakordne kogemus olla ise majutaja ja sellepärast jääb mulle ilmselt eredalt meelde veel pikaks ajaks. Ma võib-olla kipun end kordama, aga just OOS projektinädal Tartus andis mu keeleoskusele eriti hoogu juurde, sest kui ma olin ise majutaja, siis pidin ma inglise keeles eriti palju rääkima, sest oli vaja infot edastada, millal me kuhu läheme jne. 

Ausalt öeldes, ma vist ei olegi kunagi nii palju inglise keelt rääkinud, isegi mitte siis kui ma USAs käisin.

---

Peamine kogemus oli ilmselt jällegi uue ja huvitava inimesega kohtuda. Projektis osalemine andis mulle uue õpetuse, kuidas suhelda ja olla iseendas kindel ja kannatlik.

---

See projektinädal õpetas mulle, et ma ei peaks hindama võõrast ilma tutvumiseta. See andis mulle ka võimaluse olla kannatlik ja oodata gruppe, kes ei ole veel minu orienteerumispunktis käinud. Edaspidi tean, et kontaktid välismaalastega võivad tekkida väga kiiresti.

---

OOS Tartu projektinädal andis mulle rohkem selgust iseendast ja sellest, et ma ei tohiks osadele inimestele vastu tulla teatud olukordades, nt võtta nende majutatavat "oma tiiva alla". See käis mulle närvidele, et ta ise ei tegelenud oma majutatavaga.

Selles projektis osalemises võtan ellu kaasa selle, et aita teisi kui väga vaja on, ära hinda teisi nende välimuse poolest, vaid sellest, kuidas nad sinuga käituvad ja selle, et kellaaegadest tuleb kinni pidada.

---

OOS projektinädal Tartus õpetas mulle kiiret kohanemisvõimet, mis väljendus ootamatute olukordadega kokkupuutumisel. Oli siis selleks projektinädala korraldamisega seotud väiksed viperused või ajaplaneerimine.

Projektinädal ei kestnud küll kaua, kuid meeldejäävaid hetki oli omajagu - piljardis käimine ja Elleri jämmi kuulamine olid ühed menukamad tegevused.  Oli tore istuda koos inimestega, kes nautisid muusikat sama palju kui mina.

Sellest projektist võtan kindlasti kaasa head mälestused esinemisega. Õhtused jutuajamised Isabelliga, mis lõppesid piisavalt hilja, et me mõlemad olime hommikul tohutult väsinud. Ometi me kordasime seda ka järgnevatel õhtutel.

---

Tartu projektinädal oli väga meeldiv. Mitte võibolla eluks ajaks meeldejääv, aga siiski ülimalt tore. Vahetusõpilane Keti oli äärmiselt soe ja sõbralik neiu, kes klappis hästi meie perega ning peresõpradega. Vaatasime õhtuti filme, sõime perekeskis õhtust, käisime teiste õpilastega piljardis ning lihtsalt shoppamas.

Ta rääkis mulle, kuidas Taani õpilased elavad ning see erines paljuski Eesti noorte elust. Nt nemad käivad internaatkoolis ja elu on paljuski vabam. Traditsioonid seevastu on Eestil ja Taanil üpris sarnased. 

Tartu projektinädalatest on alati palju kasu, sest saab jälle meelde tuletada omaenda kodulinna vaatamisväärsusi. Niisiis oligi mu lemmiktegevus projektinädalast ERMi külastus, kuigi välismaalastele see vist niiväga huvi ei pakkunud. 

Mõnusaks osaks projektides on ikka ja alati eestlaste vahelise suhtluse ülessoojendamine. Mõnede inimestega ma väljaspool projekte eriti ei suhtle, aga samal ajal kui taanlased shoppasid ning omaette tahtsid aega veeta, avastasime me eestlastega oma kodulinna. Jõudsime järeldusele, et võiks olla veelgi rohkem ajaveetmisvõimalusi ja maandusime ikka Mäkis või mõnes muus vabama õhkkonnaga söögi-, joogikohas. Sai palju nalja ning õhtul suundusime kõik oma külalistega jälle kodudesse.

Ma arvan, et edasisse ellu saab igast projektist kaasa võtta sammukese parema inglise keele ning nii mõnegi välismaise kontakti. Läbi orienteerumismängu sain teadmisi oma punkti ehk Tartu Ülikooli kohta.

Selgeks sai ka see, et külma ilmaga tuleb orienteerumispunktis passides soojalt riietuda ning Werneris pakutakse linna parimat piparmündikakaod. Meelde jäi ka huvitav osa Taani kultuurist - hygge traditsioon, mida edaspidi isegi proovin oma elus ellu viima hakata.

---

Mina arvan, et sellelt mobiilsusnädalalt jääb mulle enim meelde minu vahetusõpilase riigi (Taani) perede traditsioon "hygge". See tähendab õhtust ajaveetmist perega, kus pereliikmed räägivad ühiselt oma päeva muljetest ning teevad midagi koos.

Kahjuks oli minu armas vahetusõpilane minuga ainult 3 täispikka päeva, kuid arvan, et see õhtuselt koos veedetud aeg (lauamänge mängides või vesteldes) lähendas meid palju rohkem, kui mõni teine pikem projektinädal siiani, kus olen olnud ise majutaja.

See koosveedetud aeg arendas taaskord minu inglise keele ning suhtluse oskust. Nende vestluste käigus sain ka rohkem teada tema kohta ning tema riigis olevate tavade ning traditsioonide kohta. „Hygge“ on kindlasti üks hea tava, mida sooviksin ka jätkata oma peres ning sõprusringkonnas. 

---

Projekt on rahastatud Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt ellukutsutud Nordplus Junior programmist.

Vaata ka Tartu projektinädala fotogaleriid.