Märtsikuus sai Poolas, Częstochowa linnas, teoks Erasmus+ projekti Theatre, Inclusion and Multiculturalism Across Europe (akronüüm TIME) õppimisnädal õpilastele. Raatuse koolist osales seal 10 särasilmset õpilast, keda saatsid õpetajad Kadri Kosk ja Mailiis Meitsar ja projekti Raatuse kooli poolne koordinaator Rene Leiner.

Millal väljub järgmine lend?

Koos meie ja võõrustajate poolakatega said nädalast osa ka meie temperamentsed partnerid kaugest ja soojast Portugalist, Lourosa linnast.

Projekti nimi ütleb juba ära, millele peamiselt keskendutakse, kuid lähemalt saab sellest kõigest lugeda siit.

Reis Poolasse kujunes väga sisukaks, meeleolukaks ning mis peamine – lastele mõjusaks ja väga meeldejäävaks. Koguni nii meeldejäävaks, et leidus päris mitmeid, kes soovisid minna Poolasse oma suvepuhkust veetma või küsisid Tallinna lennujaamas maandudes, et millal järgmine lend tagasi läheb. Sedavõrd armsaks ja lähedaseks sai see maa ja ennekõike need kenad inimesed, kes meie lapsi seal võõrustasid.

Poola vaimne pealinn

Częstochowa linn asub Warta jõel Kraków-Częstochowa kõrgustikul. Linnas on umbes 223000 elanikku ta laiub 160 ruutkilomeetril. Tegemist on Sileesia vojevoodkonna suurima majandus- ja kultuurikeskusega.

Linna keskel asub Jasna Góra klooster, mis on kuulus oma Musta Madonna ikooni poolest, mida meiegi õpilastel näha õnnestus. Tänu sellele on linn ka väga paljude palverändurite sihtpaigaks üle kogu maailma. Sel põhjusel tunnustatakse Częstochowat ka Poola vaimse pealinnana. Kloostrikompleksi basiilika juures on 106 m kõrgune kellatorn.

Kohale jõuti pühapäeval, 10. märtsil ja juba järgmise päeva hommikul algas ametlik programm. Esmalt traditsiooniline kooli direktori tervitus, misjärel etendas kohaliku kooli näitetrupp meile väikese näidendi. Kõikidele tehti ka koolimaja tutvustav ringkäik. Üheskoos vaadati ka Poola laste etendatud varjuteatri etendust.

Õpilased näitasid kõrget taset

Lõunasöök söödi samuti koolis. Poola traditsioonide kohaselt on neil enamasti alati esimese roana alati pakkumisel kerge supp, mida meie mõistes võib pigem puljongiks pidada ja teise roana siis praad.

Ei tea kuidas seal tavapäraselt on, aga projektinädala jooksul pakuti alati ka magustoitu. Ehk jäi veidi puudu rohelisest ja salatikraamist, aga see on üleüldine Euroopa koolide probleem. Võib-olla vähem Skandinaavias, aga mandril kindlasti suurem.

Väga põnevaks kujunes lõunasöögi järgne aeg, sest siis astusid “lavale” (jutumärkides seetõttu, et tegelikult oldi publikuga samal tasapinnal) projektis osalevad õpilased. Iga riigi delegatsioon oli kodus ettevalmistanud ühe lühivormis etteaste, mis põhines mõnel kohalikul muistendil, legendil või pärimusel. Oli näha, et õpilased olid sellesse suhtunud täie tõsidusega ja mininäidendite tase oli väga kõrge ja publikule tõeliselt nauditav. 

Seejärel suunduti linnatuurile, mis tehti osaliselt kondiauru kasutades ja osaliselt kohaliku double-deckeri ehk kahekorruselise inglise tüüpi bussiga. Kuna linn on tõepoolest pindalalt suur, siis oli see vägagi abiks, et näha rohkem kui jalutuskäik oleks võimaldanud.

Jasna Góra – miljonite palverändurite sihtkoht 

Teine päev algas sealt, kus esimene lõppes. Tutvumisest kohalike vaatamisväärsustega. Sel korral võeti ette juba eelnevalt mainitud palverändurite sihtkoht, mis seejuures peaks olema koguni oma tähtsuselt ja külastatavuselt teisel kohal Euroopas, Jasna Góra kloostrikompleks, mis oli tõeliselt võimas.

1382. aastal asutatud kloostris, mida väisab aastas enam kui 4 miljonit palverändurit, külastati nii riitustega seotud ruume, kirikut, kabelit kui ka varakambrit, kus muuhulgas asub ka vabadusvõitleja, ametühinguliidri ja endise Poola presidendi Lech Wałęsa 1983. aastal saadud Nobeli rahupreemia medal.

 
Teekond Musta Madonna juurde

Mõistagi nähti ära ka kuulus Musta Madonna ikoon. Must on see ikoon aga tahma jääkide tõttu, mis on põhjustanud maali värvide muutuse. Tahm on tekkinud pidevast küünalde põletamisest maali ees.

Küünlad aga tähendavad ju inimeste palveid, mida usaldatakse Jumalaema eeskostele. Kui 1981. aastal kehtestati Poolas sõjaseisukord ning keelati solidaarsusliikumise märgid ja embleemid, hakkas rahvas rinnas kandma Częchtohowa Jumalaema kuju.

Nelja jala kõrgusel ikoonil on kujutatud traditsioonilist idakristlaste ikoonide kompositsiooni, mis on tuntud kui Hodegetria ehk “Üks, kes näitab teed”. Selles suunab Neitsi Maarja tähelepanu eemale iseendast, viidates oma parema käega Jeesuse kui päästja poole. Laps aga on suunanud õnnistuses oma parema käe vaataja poole, hoides oma vasakus käes evangeeliumit.

Poola iseseisvuse lätete juures

Musta Madonna ikoonile on aegade jooksul omistatud mitmeid imetegusid. Kui selle teema lõpetuseks üks neist siin veel lühidalt lahti rääkida, siis on see kahtlemata kloostri imeline pääsemine 17. sajandil rootslaste ümberpiiramise rõngast. See sündmus pani suuresti aluse ka kogu edaspidisele Poola iseseisvuspüüdlusele ja vastupanuliikumisele.

Kuulus Częstochowa lahing toimus 1655. aasta talvel teise Põhjasõja ajal kui leidis aset Rootsi invasioon Poola-Leedu Rahvavabariiki. Rootslased üritasid vallutada Jasna Góra kloostrit.

Nende kuu pikkune piiramisrõngas aga ebaõnnestus, sest väike jõud, mis koosnes Jasna Góra kloostri munkadest ja mida toetasid kohalikud vabatahtlikud, peamiselt Poola aadlikud, võitlesid väga vapralt. Seda arvuliselt suurema Rootsi väe vastu, mis omakorda koosnes peamiselt sakslastest palgasõduritest. Nii päästeti püha ikoon, kuid just sellel ikoonile omistati selle võidu tegelik võti ja põhjus. See sai ka tolle sõja üheks oluliseks pöördepunktiks.

Niipalju ajaloost. Tuleme tagasi selle aasta märtsikuu kaheteistkümnendasse päeva, mille teine pool veedeti kohalikus, kuulsa Poola kirjaniku Adam Mickiewiczi nime kandvas teatris. Ja sel korral mitte passiivsete vaatajate rollis, vaid aktiivselt töötoas osalejatena.

Tipptegija juures õpitoas

Oli see üks vahva ja vägev ettevõtmine. Juba töötoa juhendaja oli tõsiselt kõva tegija. Tuntud Poola teatri- ja filminäitleja, lektor ja õpetaja Bartosz Kopeć, kes muuhulgas õppinud ka näiteks Peterburi Riiklikus Teatriakadeemias. Üheks tema tugevamaks küljeks on kindlasti lavaline liikumine ja liikumisele keskendus ka antud õpituba.

Bartosz on juba aastaid korraldanud perioodilisi teatriõpinguid lastele, noortele ja täiskasvanutele, samuti koolide ja lasteaedade õpetajatele üle kogu Poola.

Tema töötoad koosnevad nii individuaalsetest kui rühmatöö ülesannetest, kus olulisel kohal on emotsioonid. Nagu tavaliselt, nii selgi korral, oli see kõik kokku üks hiiglama suur positiivse energia doos.

Proovile pandi mälu, koordinatsioon, ja kujutlusvõime

Alustati soojendusarjutustest, kus olulisel kohal keha aktiveerimisega seotud harjutused ja visuaalne liikumine, mis on näitleja üks olulisemaid tööriistu. 

Seejärel mindi edasi kontsentratsiooni ja motoorse koordineerimise harjutuste juurde. Osalejate ülesanne oli meelde jätta nii palju liigutusi kui võimalik. Seda muidugi ka võimalikult hästi ja õiges järjestuses korrates.

Järgnesid erinevad mälu ja kujutlusvõimega seotud harjutused, samuti emotsioonide väljendamise ja partneriga suhtlemisele suunatud etüüdid ja harjutused. Aga ka vaikimisega seotud ülesanded.

Kavas olid veel loomade ja objektidega seotud etüüdid ja improvisatsiooniharjutused. See kõik oli tõepoolest väga vahva ja õpetlik, mitte ainult õpilastele, vaid ka õpetajatele, kes seda kõike oma edaspidises töös kenasti kasutada saavad.

Lisaks töötoale tehti ringkäik ka teatris endas, kus külastati praktiliselt kõiki ruume, alates saalist ja lavast, lõpetades rekvisiitori ruumide ja näitlejate garderoobidega. Ringkäigu jooksul tutvuti ka teatri ajalooga, kus abiks oli teatri kirjandusala juhataja Ewa Oleś.

Mida mäletada ei tahaks, aga unustada ei tohi

Järgmine päev oli aga nii emotsionaalses kui ajaloolises plaanis hoopis teistsugune. Väga oluline, aga samas ka väga-väga kurb ja tõsine. Ärgata tuli vara, sest juba 5.30 pidid kõik olema bussis, et alustada oma teekonda Oświęcimi linna suunas, mis maailmale rohkem tuntud Saksa okupatsiooni ajal antud Auschwitzi nime järgi.

Mõistagi oli sealne sihtpunkt Auschwitz-Birkenau koonduslaagrite territooriumil asuv memoriaalmuuseum. Austusest sealsete ohvrite vastu ei leia te sellest külaskäigust ühtegi fotot nende kurva saatusega inimeste piinamispaikadest või veel vähem nende isiklikest esemetest. Barakid, raudteerööpad, gaasikambrite varemed, krematooriumid... Koht, mida peab nägema, et meelde tuletada meile inimloomuse kõige kurjemat poolt ja seda, et hoiaksime selle maailma edaspidi sellisena, et neid koledusi ei peaks mitte keegi enam üle elama.

Elamata jäänud elud

Sõnadest siin kindlasti ei piisa, seda peab ise nägema. Ja ükski sõna pole piisav, leevendamaks neid piinu, mida ühed inimesed pidid teiste inimeste tõttu seal kannatama. Olgu vaid ühe näitena toodud fakt, et elada tuli ilma elementaarsete pesemis- ja hügieenivõimalusteta 700 inimesele mõeldud muld-, tellis- või betoonpõrandatega barakis koos 1200 inimesega, kus lisaks valitses veel pidev külm ja kus inimeste kaaslasteks olid rotid ja täid. 

Algselt oli Auschwitzis 22 tellisest barakki, kuid aja jooksul laager pidevalt laiened. 1944. aasta suveks oli laagri pindala laienenud juba 40 ruutkilomeetrile ning kokku oli siis juba üle 40 harulaagri, mis hajutatud saja kilomeetri raadiuses. Sel ajal oli kompleksis umbes 135 tuhat inimest, kellest umbes 30 tuhat olid registreerimata vangid. See moodustas kogu koonduslaagrisüsteemis kinnipeetavatest inimestest tervelt 25%.

Suurim, mida me saame teha on mäletada ja märgata, et midagi sellist enam kunagi ei korduks.

Imekaunis Kraków 

Päeva teine pool tõi lastele aga helgemaid mälestusi ja emotsioone kuulsast ja imekaunist Krakówi linnast, kus külastati nii Waweli mäel asuvat kindlust, kuningalossi ja katedraali, mille krüptis asuvad kuningate hauakambrid.

Linnatuuri käigus nähti ära ka Jagiellonia ülikool, turu- ja raekojaplats ja palju muud. Oli üks tõeliselt hariv, kuid emotsionaalselt väsitav päev.
 

Ise tehtud, suurepäraselt tehtud

Neljas ja viimane töö- ja õppepäev algas koordinaatorite ja õpetajate koosolekuga, samal ajal kui õpilased kõik koos ühte Waweli draakoni legendil põhinevat etteastet harjutasid. Lapsed olid jaotatud kolme tiimi, kellest üks oli esinejate, teine kostümeerijate oma ning kolmas hoolitses dekoratsioonide eest.

Oli jällegi tore näha, millise innu ja põlemisega seda tehti, ilma, et keegi täiskasvanutest oleks pidanud kedagi selleks väga tagant utsitama. Ja eriline rõõm oli muidugi meie oma õpilastest, kes tegid kohati suisa säravalt väljapaistvaid rolle.

Tants ja trall käsikäes

Peale lõunasööki suunduti kohalikku tantsuteatrisse, kus tantsuõpetaja käe all erinevaid tänapäeva tänava- ja moderntantsu elemente õpiti. Vot see oli tõesti üks väga korralik ja väga lõbus treening. Õhtul said kõik õpilased kokku ühisel õhtusöögil, kus laste tungival palvel ja väsinud õpetajate kiuste, oldi palju kauem kui algselt planeeritud. Sedavõrd palju oli omavahel rääkida, nalja teha, koguni laulda. See õhtu jääb lastele kindlasti pikalt meelde ja südamesse.

Suure osa ajast veetsid lapsed muidugi oma majutusperedega ning see on iga projektireisi nö kvaliteetaeg, kus pannakse proovile oma sotsiaalsed- ja keeleoskused ning õpitakse iseseisvalt otsustama ja toime tulema. Seal sünnivad ka tõsisemad sõprussuhted, mis mõnikord jäävad kestma läbi terve elu. 

Projekt TIME on rahastatud Erasmus+ programmist, mis on Euroopa Liidu haridus- , koolitus- , noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020. Loe projektist lähemalt siit.

Sõna saavad õpilased ja õpetajad

Muidugi küsisime ka laste käest, mis ja kuidas neile see nädal Poolas ja projektis osalemine tervikuna mõju avaldas, mis mällu talletati, mis meelele ja keelele jäi jne. Kokkuvõtet laste tagasisidest loe siit.

Õpetajad arvasid aga järgmist:

---

Poola kool meenutas Nõukogude aegset koolimaja. Oli nagu meie vana koolimaja ja selline, kus mina ise koolis käisin. Tekkis nostalgia ja kodune tunne. Tavaline kool. Koolielus otseselt midagi erinevat ei kogenud. Tundides osaleda ei saanud, sestap ei oska omast kogemusest öelda.
 
Sotsiaalse poole pealt oli koolides selge joon õpilaste ja õpetajate vahel. See oli veidi võõras. Oleks küll soovinud kooli sööklas koos õpilastega süüa, kuid võõrustaja kombeid tuleb austada. 

Isiklik eesmärk sai täidetud. Olen alati huvitatud just praktilise kogemuse saamisest, mida saab oma töös reaalselt ka rakendada. Teemaks oli teater ja sain oma pagasit täiendada harjutustega, mida ise tunnis olen juba edukalt kasutanud. Oma õpilastega toimus ka väga hea harjutuste ja mängude edasiarendus. 

Poola inimesed olid kohtumise väga hästi planeerinud. Hea tasakaal Poola kultuuri ja elu tutvustavate sündmuste ja otseselt projektiga seotud tegevustega. 

Eesti lapsed nautisid kohtumist väga. Ka kõige tagasihoidlikumad eesti noormehed pandi tantsima.

--- 

Poola tegelikku koolielu sel korral näha ei õnnestunud, aga see polnud ka projektireisi eesmärgiks. Meeldis see, et Poola õpilased olid väga sõbralikud ja meeldivad. Poola õpetajad olid terve nädala väga hoolikalt sisustanud ning kõik jooksis vastavalt kavale. Tehtud olid väga tugev eeltöö.

Minu isiklik eesmärk selle nädala jooksul oli süveneda rohkem teatri teemadesse kui Portugali projektinädala jooksul. Ilmselt seda seetõttu, et sel korral olid kaasas ka õpilased. Terve nädal oli seotud erinevate performancitega, mis olid omajagu väljakutsuvad.

Usun, et õpilastele oli sel nädalal kõige õpetlikumaks osaks Poola legendi järgi lühinäidendi valmistamine. See toimus koostöös kõikide osapooltega ning õpilased olid jagatud töörühmadeks - kostüümid, kaunistamine, näitlejad jne. Seda kõike tegid õpilased põhimõtteliselt iseseisvalt ning lavastus tuli välja väga vahva ning avaldas muljet. 

Toredasti oli lahendatud varjuteatri etteaste. Käepäraste ja lihtsate vahenditega oli lühike etteaste tehtud vaatajale kergesti haaratavaks. Poola kool ei erine väga Eesti tavakoolist umbes 20 aastat tagasi. Ilmselt on ka õpetatavad teemad ja meetodidki sarnased. Kuna Poola kool ja haridussüsteem on läbimas suuremaid reforme, siis tervikpildi saamine oli sel korral raskendatud.

Poola koolielust üllatusmomenti ei tulnud, küll aga oli suurimaks üllatuseks Auschwitzi koonduslaagri muuseumit külastades. Väga segaseid tundeid tekitav kogemus. Olen kindel, et iga inimene võiks vähemalt elus korra seal muuseumis ära käia. Lisaks Krakówi linn - imeline!

Midagi väga naljakat justkui ei juhtunud, küll aga meeldis mulle väga, et õpilased said lõpuks omavahel suhtlema ning et viimane õhtu oli kohe eriti emotsioonide rohke. Lisaks heale toidule jagus energiat ka laumiseks ja tantsimiseks. Meie õpilaste toredus läks korda ka restorani töötajatele, kes ei pidanud vaevaks vastu võtta õpilaste soovilugusid ning isegi filmisid meeleolukat üritust. 

---

Lõpetuseks toome teieni ka Poola nädala fotogalerii.