Oktoobri kuu jooksul on Raatuse kooli tunde külastanud noormees nimega Tobias Morger. Kellega täpselt tegu, selgub järgnevast loost.

Tegemist on Šveitsist Tartus vahetusüliõpilasena õppiva noormehega, kellest tulevikus saab tõeliselt kaasaegne multiõpetaja. Tema diplomile märgitakse matemaatika, loodusteaduste, geograafia, ajaloo ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja.

Lisaks sellele saab ta hakkama ka nt inglise keele tundidega. Kool, kus ta seda kõike täna õpib, kannab nimetust Pädagogische Hochschule St.Gallen.

Soov näha uusi paiku tõi Eestisse

Tobias rääkis, et enne vahetusüliõpilaseks asumist osales ta ühel kohtumisel, kus oma kogemustest rääkis sellises vahetuses varem osalenud Jon Duri Cajochen, kes oli ühe semestri veetnud justnimelt Tartus, külastades sel ajal ka Raatuse kooli (loe siit).

„Kuna minu soov oli minna kohta, kus ma varem ei ole käinud, siis tundus Eesti selleks vägagi sobiv paik. Lisaks on siin lähedal Soome, Läti ja Venemaa, mis mulle samuti huvi pakkusid.“

Just Jon Duri võttis ühendust ka kooli arendusjuhi Rene Leineriga. „Ühel kenal päeval kirjutas ta mulle Facebookis, et kas Tobiasel oleks ka võimalik meie koolis tunde anda ja õpilastega kohtuda. Muidugi oleme alati sellisteks kohtumisteks avasüli valmis. Õpetajad pakkusid välja, millised klassid ja ajad neile kõige paremini sobiksid. Leppisin Tobiasega ajagraafiku kokku ja nii ta läks.“

Imeliku keelega maa

Tänaseks on Tobiasel plaanitud sihtkohtadest õnnestunud külastada juba Peterburi, Moskvat ja Pihkvat. Ees ootab reis Helsingisse ning loodetavasti õnnestub käia ka Riias. Eesti puhul oli tal teadmine, et siin kõneletakse imelikus keeles, ilm on külm ja inimesed tagasihoidlikud. Need kolm fakti on leidnud kohapeal viibides ka kinnitust.

Eestis on Tobiase tee viinud nii vanausuliste küladesse Varnjasse ja Kolkjale ning Kallaste linna, mis jätsid talle väga põneva mulje. Kuna Tobias on seotud ka wwoofijate vabatahtliku mahetalude liikumisega, kus ta varemgi vabatahtlikuks käinud, siis võttis ta ka Eestis ette teekonna Sõmerpallu, et saada sarnane kogemus ühes sealses talus.

Tartus Tobiasele väga meeldib. „Ma pole kunagi varem käinud linnas, kus oleks nii palju üliõpilasi nii väiksel territooriumil koos, on väga hubane ja mõnus linn.“

Tädi Eevi on endiselt pildil

On huvitav ja südantsoojendav kuulda, et nii kahe aasta eest siin käinud Jon Duri kui Tobias tõid Raatuse kooli esimeseks positiivseks iseloomustuseks välja selle, et fuajees tervitab kõiki tulijaid oma rõõmsal meelel tädi Eevi.

Lapsed ei Tobiase sõnul meie koolis millegi poolest erinevad Šveitsi lastest ja üldine atmosfäärgi tundus sarnane. Küll tõi ta aga välja, et paljudes Šveitsi koolides on nutiseadmete kasutamine koolis täielikult keelatud, samas kui meil kasutatakse neid sageli nii tundides ja muidugi vahetundides.

Lõunapausi ajal lapsed koju

Küll aga erineb paljuski kahe riigi koolipäev. Nii puuduvad Šveitsi koolides sööklad, kuid selle asemel on keset koolipäeva kahetunnised lõunapausid, mille jooksul lapsed kodudes söömas käivad, et seejärel kooli tagasi tulla.

Ka tema enda koolitee möödus sarnaselt. „Hommikuti sõitsin jalgrattaga naaberkülas asuvasse kooli, lõuna ajal koju sööma, seejärel jälle kooli, siis tagasi koju, et võtta veel üks eine ning veelkord naaberkülla jalgpallitrenni sõita.“

Suurepärane näide sellest, kuidas liikumine laste tervisele ja õpivõimele hästi mõjuvad ning kõik saab tehtud. Küllap sealt pani ka Tobias aluse oma suurepärasele füüsilisele vormile ja heale tervisele.

Kas teil tankid ka on?

Tobias rääkis lastele oma riigist ja rahvast, kuulsast šveitsi juustust, šokolaadist ja legendaarsest rahvakangelasest Wilhelm Tellist. Juttu tuli ka farmist, kus ta on üles kasvanud. Muidugi näitas ta lastele kuulsat Victorinoxi nuga ja rääkis selle firma saamisloost. Lapsed küsisid küsimusi. Ühe ootamatumana neist jäi Tobiasele meelde küsimus, et kas teil seal tankid ka on. On ikka, kõlas vastus.

Õpetaja Aire Rillo, kelle inglise keele tundi külaline sisustas ütles, et õpilastele meeldis tema poolt läbiviidud tund väga ja jäädakse põnevusega ootama uut külalisõpetajat järgmisest riigist.

„Tobias tegi ülevaate märksõnadest, mis tavaliselt iseloomustavad Šveitsi - mäed, laulmine, lehmad, juust, šveitsi armeenuga. Õpilastele oli huvitav teada saada, et ingliskeelne  "Swiss army knife" tuleneb saksa keelest "Offiziersmessen". Ameerika sõdurite suutmatus nii keerulist sõna välja öelda, muutis taskunoa nimetuse šveitsi armeenoaks.“

Lisaks inglise keele tundidele käis Tobias mitmes Tiina Halliku saksa keele tunnid ja 8.a klassijuhataja tunnis.