Laulupeomuuseumis toimunud Tartu linna ja Tartumaa XXIX üleriigilise noorte etluskonkursi „Koidulauliku valgel“ eelvoor tõi esile ka Raatuse kooli noored sõnaseadjad. Suurepäraselt esinesid Damir Vesnuhhov ja Marten Laumäe. Damir pälvis koguni III koha ning lisaks ka Laulupeomuuseumi eripreemia.
Luule kui rütm ja avastus
Damiri jaoks on luule midagi enamat kui lihtsalt tekst. “Autor proovib luules edasi anda huvitavat informatsiooni, mis võib olla minule uus. Mulle meeldib luule rütm,” ütleb ta. Tema esimene luuleelamus ulatub lapsepõlve, mil ema luges talle enne lõunaund luuletusi. “Kui olin suurem, õppisime koos neid peast esitama. Ema treenis luuletustega mu mälu,“ meenutab Damir.
Oluline pöördepunkt saabus aga esimeses klassis. “Teised mängisid koridoris kulli, aga mina ajasin õpetajaga klassis juttu. Nii hakkasimegi esinemisteks ja konkurssideks harjutama,” räägib ta. Esinemine pakub talle jätkuvalt pinget ja arenguvõimalust: “Iga kord proovin olla parem kui eelmisel aastal ja lugeda ilmekamalt.”
Väljakutset pakkuv lavajulgus
Marten Laumäe jõudis luule juurde teist teed pidi. “Mulle meeldib endale väljakutseid pakkuda ja rahva ees esineda,” ütleb ta. Oma esimesi luuleelamusi seostab ta lasteaiaga, kus talle tõenäoliselt luulet ette loeti. Konkurssidel osalemine on tema jaoks võimalus jagada emotsiooni: “Ma tahan rahvale meelelahutust pakkuda ja mulle meeldib ka teisi kuulata.“
Autoritest on Marteni kindel lemmik Contra. Esinemiskogemust on tal juba omajagu, nii Sadamateatris kui ka kooli aulas. Konkursil esinedes oli tunda ka närvipinget: “Olin natuke pinges, kas kõik on meeles ja kas tuleb plaanipäraselt välja.”
Kui raamatukogus müramine pöördub loovuseks
Mõlema poisi teed ristusid õpetaja Maila Jürgensoniga, kelle rolli nende arengus on raske üle hinnata. “Damir jooksis ja müras raamatukogus. Küsisin, kas ta sooviks etluskonkursiks valmistuda ja ta sooviski,“ meenutab õpetaja. Nende koostöö viis juba Juhan ja Jakob Liivi luulekonkursil II kohani ning andis julguse minna edasi ka „Koidulauliku valgel“ konkursile.
Ka Marteni liitumine tuli spontaanselt: “Kui tahtsin Damiriga tekste lugema hakata, teatas tema pinginaaber Marten, et ka tema tahab osaleda,” räägib õpetaja Maila. Tekstide leidmine ei olnud lihtne, kuid Lydia Koidula näidendist “Säärane mulk” leiti sobivad monoloogid mõlemale. Juhan Viidingu luulest valis Damir pealkirjata luuletuse “Mina ei armasta valskust…”, Marten aga “Vedurijuhist vanaisale”.
“Olen õnnelik, et poisid on valmis minuga koostööd tegema,” võtab õpetaja kogemuse kokku.
Luule ja esinemine on Damiri ja Marteni jaoks tee eneseväljenduse, julguse ja mõtestatud sõna juurde ning nende sammud „Koidulauliku valguses“ on loodetavasti alles algus.
