4.-5. jaanuaril Pärnus toimunud õpetajate võrkpalliturniiril saavutas Raatuse kooli võistkond oma liigas väga tubli neljanda koha. Nii kõrgele ei ole turniiri ajaloo jooksul veel kunagi jõutud.
Raatuse kooli au kaitsesid õpetajad Kirsti Allik (kapten), Veronika Uibo, Mai Tõnisoo, Ülle Varik, Margus Udeküll ja Lauri Kõlamets. Võistluste reglement lubas kaasata ka ühe võõrleegionäri. Meie võistkonnas oli selleks Priit Kärg Tartu Erakoolist.
300 sportlikku õpetajat
Mängud toimusid Pärnu Spordihallis, kuhu oli kokku tulnud tervelt 40 võistkonda enam kui 300 õpetajaga, kes jaotati eelmise aasta tulemuste põhjal kolme liigasse.
Lisaks Eesti koolidele, osales ka üks Soome ja kolm Läti kooli. Tartu oli esindatud tervelt 7 kooliga. Raatuse võistkond osales teises liigas, kus mängis kokku 12 võistkonda. Võistlused korraldas Eesti Koolispordi Liit (EKSL). Kokku mängiti kahepäevasel turniiril üle 80 mängu.
Võimas mäng alagrupis
Alagrupis mindi kokku EKSL ja Jõgeva Gümnaasiumi võistkondadega. Lauri Kõlametsa sõnul möödus avageim punkt-punkti heitluses, kus peal kord üks, kord teine. „Avageimi lõpuks ikkagi kaotasime 18:21. Tegime seejärel võistkonnaga mõned parandused ning teises geimis suutsime näidata juba enesekindlamat mängu.“
Muutused õigustasid ennast ja teine geim võideti juba pikalt 21:10. Veelgi võimsamaks kujunes Raatuse kooli etteaste otsustavas kolmandas geimis. Vastane purustati koguni tulemusega 15:3.
Enesekindel mäng jätkus ka mängus Jõgeva Gümnaasiumiga, mille tõenduseks oli 21:14 võit avageimis. Ehk muututi kolmandast järjestikusest geimivõidust seejärel veidi hooletuks, sest teises geimis tuli vastu võtta samade numbritega kaotus. Raatuses ei ole aga teatavasti mitte papist poisid-tüdrukud, vaid ikka vasktorudest läbi käinud raudsete närvidega võrkpallurid. Selle tõenduseks on ülipingelises lõpuheitluses tulnud 15:12 võit otsustavas geimis.
Võiduhirm kammitses
„Läksime juhtima 8:2 ja 10:4, kuid ometi lasime vastased mängu tagasi ning eduseis sulas seisuni 13:12. Sportlaste keeles tuli 10:4 eduseisul peale natukene võiduhirm ning lasime vastased mängu tagasi. Õnneks suutsime me siiski lõpuni pingutada ja võita,“ ütles võistkonna üks juhtmootoritest, alati optimistlik Margus Udeküll.
Jõgevaga mängu kohtunikuks oli Andrei Ojamets. Mees, kes oli eelmisel aastal BIGBANK Tartu meeskonna peatreener ja nüüd on Eesti naistekoondise peatreener. Meie võistkonna liikmete sõnul oli see parim vilepartii, mida on seni õpetajate võrkpalliturniiridel kohatud. „Väga mõnus oli mängida, mängus ei tekkinud mitte ainsatki vaidlusmomenti.“ Tasuks teise võidu eest oli poolfinaalikoht omas liigas.
Liigne aukartus vastase ees
Sellega oli ajalugu juba tehtud, sest teises liigas pole Raatuse võistkond veel kunagi kohamängudele jõudnud. Positiivse laenguga mindi vastu ka esimese päeva viimasele mängule Peetri lasteaed-põhikooliga. See poolfinaal pidi selgitama ühe finalistidest. Võideldi vapralt, kuid kahjuks tuli vastu võtta kaotus numbritega 0:2 (geimid vastavalt 16:21 ja 19:21).
Margus Udekülli sõnul oldi kogu mängu tagaajaja osas, aga vahe polnud suur. „Ilmselt jäi meil puudu eneseusust ning ka vastaste liidermängija ees oli meil veidi liiga suur aukartus. Lõpuks võib öelda, et nad väärisid võitu ehk nagu öeldakse, kaotasime napilt, aga kindlalt,“ naljatles Udeküll.
Mänguvead röövisid pronksi
Seega tuli teisipäeval toimunud turniiri viimases mängus minna vastakuti Audru kooliga. Ei tea, kas oli põhjuseks eelmise päeva õhtul toimunud pidu ja sellele järgnenud vähene uni või vastane lihtsalt tahtis seda võitu rohkem, aga siingi tuli vastu võtta kibe kaotus 0:2 (9:21, 16:21).
Võistkonna mängiva treenerina oli Margus Udeküllil kõige enam kahju just pronksimängust. „Liiga palju tuli sisse oma mänguvigu. Vastased ei olnud mängijate oskuste poolest kindlasti meist paremad. Meie mängutase oli sel päeval lihtsalt kehvem kui eelmisel päeval. Suutnuks me sama mängu näidata nagu eelmisel päeval, siis olnuks kõik võimalik.“
Kõigi panus oli oluline
Samas mängiti Udekülli sõnul sel aastal oluliselt kvaliteetsemat võrkpalli kui eelmisel aastal. Edu võtmena nägi ta ennekõike meie külalisvõistleja Priidu head tegutsemist, kes sel aastal mängis oluliselt kindlamalt kui eelmine aasta. Aerutajana alustas ta võrkpalli mängimist alles 3 aastat tagasi.
„Kõige suurema arengu tegi kindlasti Veronika. Tema on võrkpalliga tõsisemalt tegelenud poolteist aastat. Eelmine aasta tuli Veronika platsil sisuliselt ära "peita", et ta midagi vussi ei keeraks :), aga sellel aastal oli tal väga oluline roll. Põhiliselt oli Veronika see, kes Priidu kõrval sidemängija kohustusi täitis. Lisaks osales ta ka servi vastuvõtul, mida ta eelmine aasta ei teinud.“
Tegelikult oli aga tubli terve võistkond ning kellegi rolli ei saa alatähtsustada. „Meil oli väga hea sisekliima ja võistkond hoidis ühte. Nii see meie läbi aegade parim tulemus tuligi. Järgmine aasta läheme kindlasti esikolmiku kohta püüdma,“ võttis Udeküll kogu meeleoluka võistluse kenasti kokku.
Võistkondade lõppjärjestused kõigis kolmes liigas ja veidi ka fotomaterjali on leitavad siit.