Maikuu esimesel täisnädalal sai Raatuse koolis teoks Erasmus+ projekti Theatre, Inclusion and Multiculturalism Across Europe ehk lühemalt öeldes TIME kolmas õppimis- ja õpetamisnädal, mis sel korral keskendus foorumteatrile ning kus lisaks meie õpilastele osalesid ka meie partnerkoolide õpilased ja õpetajad Poolast ja Portugalist. Kokku osales Tartu projektinädalal 50 inimest.

Projekt kui rusikas silmaauku

Projekt TIME on rahstatud Erasmus+ programmist, mis on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014-2020. Lähemalt saab projektist lugeda siit.

Meie kooli jaoks on see projekt olnud, kui nii väljenduda sobib, justkui rusikas silmaauku.

Oleme me ju alles sellel aastal integreerinud oma õppekavasse draamaõppe ning juba teeme seda ka rahvusvahelisel tasandil. Ja õppinud on sellest päris palju juba nii õpilased kui õpetajad. Toimunud on juba kaks mobiilsust ning järgmisel õppeaastal seisab ees veel üks, mis viib 10 meie õpilast Portugali.

Tartu nädal oli täidetud äärmiselt tiheda ja sisuka programmiga, mille üheks peamiseks arhitektiks ja alustalaks oli projekti Raatuse kooli poolne pedagoogiline juht, kunsti- ja draamaõpetaja Kadri Kosk, kes ise foorumteatrit Norras ja Rumeenias õppinud ja kodumaal praktiseerinud on.

Teater, millest saavad osa kõik 

Kuuekümnendatel Brasiilia teatraali, draamateoreetiku ja poliitiku Augusto Boali poolt loodud foorumteatri formaat on väga interaktiivne teatri vorm, mis võimaldab etenduses osaleda nii näitlejatel kui publikul. Koos üritatakse leida vastust erinevatele inimesi ja ühiskonda puudutavatele küsimustele.

Projektinädalat alustati aga hoopis klassikalisest teatrist ehk Eesti vanimast professionaalsest teatrist nimega Vanemuine, kus lisaks teatri ajaloole ja ruumidele tutvuti ka päris mitmete teatrikunsti telgitaguste või isegi saladustega. Saadi teada ja õpiti omal nahal lavalise võitluskunsti trikke ja seda, kuidas laval püssist pauku teha, tehti haavagrimmi ja kipsmaske ning palju muud põnevat.

Foorumteater, mis oli kogu nädalat läbivaks leitmotiiviks on ideaalne vahend erinevate kaasajal esinevate üksikisikute või ühiskondlike probleemide või oluliste teemade käsitlemiseks. Sellise interaktiivse teatritegemise vormi kaudu saavad noored väljendada oma arusaamu, leida ja pakkuda lahendusi ja avastada improviseerimiskunsti võlusid.

Läbi draamakunsti paremaks inimeseks

See kõik nõuab osalejatelt, et nad näeksid maailma ühiskonnas allasurutud või kõrvaletõrjutud inimeste seisukohast, mis omakorda annab õpilastele võimaluse praktiseerida draamakunsti baasoskusi, nagu eneseväljendus, üksteisega arvestamine ja koostöö. Nädala jooksul said lapsed läbi teha mitmeid harjutusi ja mänge, mille kaudu nad said avastada iseennast kui avada ennast teistele.

Nädala teetähiseks oli etendada publikule üks foorumteatri etendus ja see ka täiel määral õnnestus. Töötati viies rahvusvahelises grupis, kuhu kuulus lapsi igast osalevast riigist. Iga rühm töötas enda poolt väljamõeldud situatsiooni kallal, mis siis kostümeeritult laval ette kanti.

Foorumteater erineb väga palju teistest teatrivormidest just seetõttu, et siin on väga suur roll ja vabadus publikul. Lisaks on saalis alati ka inimene, keda foorumteatris kutsutakse jokkeriks, kelleks sel korral kehastus õpetaja Kadri.

Ei otsita ainuõiget lahendust

Kuidas see siis käib? Esmalt esitavad näitlejad laval loo. Seejärel järgneb lühike arutelu, kus publik leiab üles probleemi, millest lugu kõneles, samuti kannataja ja survestaja või rõhuja. Siis lastakse näitlejatel lugu uuesti läbi mängida, kuid nüüd on ka publikul juba võimalus sellese sekkuda, tehes kätega kõva plaksu, mille peale jokker peatab mängu, hüüdes kõva häälega „stopp!“.

Nii jääb lugu seisma ja plaksutajal on võimalik lavale tulla, vahetades välja mõne tegelase (kes ei tohi olla ei kannataja, ega rõhuja) ning sekkuda etendusse juba oma mõtete ja tegudega, andes situatsioonile uue pöörde, mis võimaldab kannataja jaoks paremat lahendust leida.  

Etenduse võib igal ajahetkel peatada ka jokker, kes on kogu loo neutraalne tegelaskuju ja juht. Tema võtab vajadusel kokku kõlanud mõtted ja analüüsib toimuvat koos publikuga. Ta ise ei anna toimuvale ühtegi hinnangut. Foorumteatri eripära seisneb selleski, et tegelikult ei otsita loole mitte ÕIGET lahendust, vaid mõte on pakkuda välja mitmeid erinevaid variante ja võimalusi, kuidas kujutatud probleem parimal moel lahendada. Ja publikul on lõpuks võimalik otsustada (nt hääletada), milline variant kõige sobivamaks osutus.

Draamaõpe paneb ka karud tantsima 

Ka Tartus toimus kõik nende reeglite kohaselt ning üle kolme tunni kestnud etenduse viit erinevat „vaatust“ said jälgida ka Raatuse kooli mitmete klasside õpilased ja õpetajad. Eriliselt tuleb veelkord kiita nii kogu protsessi juhtinud õpetaja Kadrit kui ka meie kooli fantastilisi lapsi, kellest nii mõnigi lausa üllatas oma avatuse ja suurepärase improvisatsioonivõimega.

Leidis veelkordset tõestust see, et oleme Raatuses draamaõppe juurutamisega minemas väga õiget ja tänuväärset teed. Just läbi selle õnnestub ka tundides kõige tagasihoidlikumad lapsed panna ennast avama ja ootamatult positiivsest küljest näitama. Järelikult on meie tegemistel olnud mõju.

Pingelise töö kõrval leiti aega ka lustimiseks

Kuna foorumteatri etenduste ettevalmistusprotsess oli niivõrd intensiivne, pikk ja põhjalik, ei mahtunudki ametlikku programmi sel korral peale teatriga seotud tegemiste muud kui ringkäik koolimajas, linna tutvustav tuur ja AHHAA teaduskeskuse külastus.

Reede pärastlõunasel vabal ajal said aga kõik juba teha seda, mida hing ihaldas. Igal juhul oli suurepärane nädal, mida hindasid kõrgelt nii külalised kui meie oma õpilased, kelle jaoks me seda kõike teeme.

Ja need õpilased saavadki nüüd sõna. Palusime Raatuse lastel paari mõttega peamine kokku võtta.

---

TIME projekt on parim projekt. Ja mulle meeldis ka Tartu nädal väga. Mulle meeldis, et iga päev tegime väga palju ja tihti olime üheteistkümneni õues. Programmi juures meeldisid mulle eriti newspaperja imageteater ja see näidend ,mida me ise tegime mitu päeva.

Programmi väliselt meeldis mulle väga jalgpalli mängimine ja ka kõik teised tegevused: palliga mängimine, külakiigel käimine, Anne kanali juures ja mänguväljakul käimine jne. Poolakad olid väga toredad ja kõik suhtlesid, portugallased olid ka väga toredad, eriti need, kes oskasid inglise keelt. Kaks poolakat hängisid vahel ka koos meiega. Nii Tartu kui ka Poola nädala jooksul juhtus palju ja ma muutusin. Ma tahaksin kindlasti veel sellistes projektides osaleda.

---

Projekti nädal oli nii lahe. Tänu sellele projektile sain tuttavaks nii super hüper toredate inimestega, sain palju enesekindlust juurde. 

Algul oli natuke hirmus aga hiljem oli nii põnev et lausa kahju oli ära minna, kõik need 4 päeva möödusid liiga ruttu. Kõvasti sai harjutada inglise keelt, sai julgust proovile panna, astuda mugavustsoonist täiesti välja, aga ma olen uhke et sellega hakkama sain. 

---

Kõige esimene asi, mis mulle meenub, on need hetked tollel viimasel õhtul, kui me (poolakad, osad portugallased ja meie, eestlased) olime rannas, mängisime palli, kuulasime muusikat, tantsisime ja lihtsalt nautisime imelist õhtut. 

Järgmime pilt on see, kui kõik nutavad, nii poisid kui tüdrukud, sest me teadsime, et järgmisel päeval kõik lahkuvad ja me ei näe üksteist ilmselt kunagi. Isegi kui näeme, siis mitte kõiki ja sellist aega, nagu me koos olime veetnud enam ei tule.

Olime ju vaid kaks nädalat tundnud, aga kõik need toredad mälestused koosveedetud ajast jäävad ilmselt igaveseks meelde.

Mälusopis leiduvad veel need maagilised hetked, kui me olime kooli aulas, oli vaikne, kardinad avanesid, kõik olid ootusärevuses, saabus hetk, mille nimel me olime nädal aega pingutanud. Nendel hetkedel oli nii imeline, kuid samas ka naljakas, kui pealtvaatajad laval improviseerima hakkasid.

Erilist tähtsust ei oma tegelikult see, kust me tuleme, mis keeles me räägime, millised me välja näeme või kui kaua me oleme koos olnud. Eriti ei oma tähtsust see, kui hästi või halvasti me inglise keeles rääkida oskame, tähtis on see, millised inimesed me ise seest oleme.

Mulle andis see nädal jällegi inglise keele praktiseerimise võimaluse, uued sõbrad, majutamise kogemuse ning mis kõige olulisem minu jaoks, mälestused. Aitäh!

---

Mulle väga meeldis, kuidas poolakad ja portugallased nägid meie linna ja meie kooli. Muidugi ei olnud nende tuur, kes tegid kooli tuuri, väga läbi mõeldud ja inimesed seal grupi taga, ilmselt ei kuulnud paljusid asju.

Ma sain teada, et portugallased on väga toredad ja nii nendega, kui ka poolakatega oli lihtne suhelda. Nad olid nii ilusad, sõbralikud ja poolakad oskasid liiga hästi jalgpalli mängida.

Mulle täiega meeldis teistega ise näidendit välja mõelda ja seda laval esitada. Avastasin enda kohta, et hommikul vara ei oska ma üldse inglise keeles rääkida ja kui ma räägin ainult inglise keeles terve päeva, siis muutub mu kirjutamise oskus inglise keeles halvemaks.

Ma tahaksin veel sellistes projektides osaleda, sest mulle see väga meeldis. Muidugi võiks siis olla rohkem selliseid mänge, kus saab teistega suhelda.

---

Ma ütleks selle projekti kohta, et see projekt on kõigist mu projektidest kus ma osalenud olen kõige lahedam, sest nüüd ma sain veel rohkem uusi sõpru ja praktiseerida inglise keelt. 

---

Mina õppisin uusi asju inglise keeles ja julgen seda rohkem kasutada.

---

See nädal oli vägagi tegevusrohke. Saime palju uut ja vana. Sellel nädalal oli veidi raskuseid, aga mulle see väga meeldis. Lisaks oli üks tähtsamaid asju see, et me saime uusi sõpru. 

---

Ma õppisin paremini näitlema ja olema julgem laval. Üks mu lemmiktegevustest oli foorum-teater, sest sain seal nii enda kui ka teiste näidenditest osa võtta. Samuti meeldis mulle käik Vanemuise teatrisse. Üleüldiselt on see projekt üks mu lemmikutest.

---

Minu jaoks oli see projektinädal huvitav, sest mind lisati projekti poole pealt. Selle projekti käigus olen saanud tuttavaks uute inimestega ja lähedasemaks eestlastega. Ja terve projekt tundub teistest projektidest erinevat, aga ma ei tea mille poolest.

---

Minu arust oli TIME projekt väga edukas ja hästi teostatud. Me olime minu meelest väga töökad ja pole minu arvates midagi teisiti, ega paremini teha välja arvatud see, et teised oleks võinud rohkem suhelda, kuid see on kõigi enda asi ja probleem, mille peavad lahendama :)

--- 

Tartu projektinädal oli minu jaoks midagi uut. Kogesin, mis tunne on majutada inimest nädal aega ja kui suur on see vastutus. Kõige rohkem meeldis mulle taas seltskond. Eestlastega saime väga hästi läbi ning ka poolakate ja portugaalastega.

Tegevused olid väga huvitavad ja naljakad. Kõige lõbusam tegevus näidenditega seoses oli kostüümide valimine. Oli väga naljakas vaadata, kuidas kõik riietusid naljakalt ja veiderdasid.

Terve projektinädala parim osa oli viimane õhtu. Veetsime koos aega hilja õhtuni. Käisime linnas söömas ja lõpuks läksime randa. Tantsisime ja ajasime juttu. Üks poiss läks isegi ujuma ning seda oli väga huvitav vaadata, sest vesi oli siis veel väga külm. Mulle see nädal meeldis kohutavalt ning ainus miinus oli see, et projektinädal oli nii lühike.

--- 

Kogu nädal inglise keeles rääkida oli huvitav kogemus ja lisaks õppisin selle nädala jooksul, kuidas teistega rohkem suhelda. Sain enda kohta teada, et ma pean olema julgem, kuna ma hakkan kartma, et ma võin midagi valesti öelda.

---

Mulle meeldis väga, sest Portugali ja teiste maade lapsed olid sõbralikud.

---

See on esimene projekt kus ma osalen. Huvitav ja esmakordne kogemus teisest rahvusest õpilastega suhtlemisel.

Väga hea võõrkeele praktika. Projektinädal oli väga hästi korraldatud. Õppisin ja avastasin teatri telgitagust elu. Tänu külaliste juttudele, sain aru kui erinevad on riigid (koolid, vaba aeg, kultuur).

---

TIME projektinädal oli lõbus, jäid head mälestused, sain end proovile panna suheldes teistega inglise keeles.

---

See projektinädal oli väga sisurohke ja ma avastasin enda juures seda, kui kiirest saavad inimesed mulle kalliks. Muidugi ma arendasinka  oma seletamisoskust. Ja muidugi ka organiseerimisoskust, et mida ja kus vabal ajal teha.

--- 

Selles projektis ma sain arendada oma inglise keele oskusi. Leidsin endale uusi sõpru, kellega ma suhtlen tänase päevani. Mulle meeldis projekti teema, sest selles teemas ma tundsin ennast nagu kala vees.

---

Ma tahaks teile jutustada ühest unustamatust projektinädalast. Siia tulid poolakad ja portugallased ja meil oli palju tegevusi ja ekskursioone. Esimene koht, mis me külastasime oli kool, seal oli meil kooliekskursioon ja lõunasöök. See oli esimene päev ja me just tutvusime, nii et see ei olnud nii aktiivne kui muud päevad.

Nädala jooksul on meil oli palju ekskursioonе (näiteks AHHAA keskuses ja Vanemuise teatris). Ka koolis oli väga huvitav, sest me redigeerisime etendust. Ma olen tänulik, et selle projektinädala jooksul saime me veeta väga palju aega koos meie külalistega, mis omakorda andis meile hea võimaluse harjutada inglise keeles suhtlemist. Me hakkasime paremini omavahel suhtlema ja sain aru, et see projekt on andnud meile palju väga olulist – sõprust, uusi teadmisi ja keelepraktikat. 

Olen tänulik kõigile projektis osalejatele kaunite mälestuste eest! Kuid kõige rohkem olen tänulik kõikidele õpetajatele korraldamise eest!  See projekt on andnud meile palju võimalusi! Aitäh!

---

Ja ongi kõik. Ligi kaks tuhat sõna on öeldud, on aega vaadata pilte, mis pidavat ütlema rohkemgi. Vaadakem siis fotogaleriist järele.