7.-13. veebruaril viibisid 7 meie kooli 2.-4. klassi õpilast – Ged Kuusik, Karl Gregor Urmet, Laura-Liisa Lehtmets, Friida Savi, Kristiine-Eliisi Anton, Merilin Trummal ja Cedric Juurma rahvusvahelise projekti „Are We More Similar or Different“ raames Liminkas, Soomes.

Sõit koos Läti ja Leedu õpilastega algas meie laste jaoks juba laupäeva lõunal kui üheskoos võeti suund Tallinna poole.

Leedulased startisid Kaunasest juba öösel kell 3. Teepealt võeti peale ka Skujene kooli õpilased Lätist. „Tallinnas tegime lastele väikese tuuri õhtuses vanalinnas ning oligi aeg suunduda laevale,“ rääkis õpilasi koos Helina Mugraga reisil saatnud kooli arendusjuht Rene Leiner.

Laevasõidu tegi laste jaoks põnevaks asjaolu, et ka öö saadeti mööda kajutites. Ärgata tuli aga juba enne kuut hommikul, et Helsinkist ligi 600 kilomeetrisele teekonnale suunduda. Teel olles uudistati muuhulgas ka Pyhäjärvil asuvat vasekellade kollektsiooni, mis toodud sinna Saksamaalt. Veel enne pimedat jõuti kenasti reisi peamisesse sihtpunkti Liminkasse, kus võõrustajateks sealse kooli õpetajad ja õpilased. Bussile olid vastu tulnud kõik võõrustavad pered.

Punane puust koolimaja

Esmaspäeva hommik algas juba varahommikul. Esmalt sõideti enam kui 100-aastase ajalooga Ketunmaa kooli, mis on Liminganlahti kooli väike rakuke. Seal õpib kahe õpetaja käe all vaid 42 1.-4. klassi õpilast. „Väga armas, hubane ja kodune kool, kus õpiks ja õpetaks hea meelega ka ise,“ ütles Helina Mugra.

Rene Leiner lisas, et väga tore oli vaadata kuidas väiksed poisid-tüdrukud oma tõukekelkude ja jalgratastega keset karget talve kooli ja kodu vahel vurasid. Ka Liminkas nähti, kuidas paljud olid kooli tulnud suuskadel ja ratastel. „Siit see soomlaste liikumisaktiivsus alguse saabki.“

Ketunmaal toimus enamus tegevustest Soomele kohaselt õues. Mängiti erinevaid liikumismänge, vormiti lumest kuubikuid ja söödi välitingimustes valmistatud pannkooke. Viimaseid valmistasid selleks puhuks appi tulnud lapsevanemad. Õpetajad aga said samal ajal võimaluse külastada ühte kohalikku 10-lapsega perekonda, kus tehti üheskoos karjala pirukaid, mida õhtul ka teistele pakuti.

Rahvusköögid ja jõulumaa

Peale kodusena mõjunud lõunasööki seati bussirattad taas Liminka poole, kus ootas ees ühine söögitegemine. Nimelt oli Soome projektinädala üheks peateemaks erinevate rahvusköökide võrdlus. Juba eelnevalt pidid lapsed kodudes välja mõtlema roogade retseptid, mis siis saadeti Liminka koolile. Seal valiti iga riigi poolt 2-3 erinevat rooga välja ning neid tuligi kohapeal valmistada. Osa toorainet oli Eestist, Lätist ja Leedust kaasagi võetud.

Meie lapsed valmistasid kahte rooga – ühepajatoitu ja kamavahtu. Lätlaste trumbiks olid keele alla viivad erinevad pirukad ning leedulaste pearoaks sai ülimaitsev peedisupp. Lisaks valmistati jõhvikakisselli ja kartulisalatit. Soomlased olid abikokkade rollis. Lastele erinevad toidud igal juhul maitsesid. Pirukaid sai tehtud nii palju, et neid jätkus veel ka järgmiseks päevaks, kui pikk bussisõit viis lapsed Kemi jäälinna ja teisele poole polaarjoont jäävale Rovaniemi jõulumaale, kus kohtuti lisaks jõuluvanale ka põhjapõtrade ja husky koertega. Samuti sai külastada jõuluvana postkontorit, kus oli eraldi riiul ka Eestist tulnud kirjadele.

Eriti jäi sellest päevast lastele meelde Kemi jäälinn, kuhu olid jääst ja lumest tehtud terved söögi- ja kaminasaalid, rohkelt magamistube ning isegi elusuuruses kuulus Soome Valtra traktor. Mõistagi pakkus lõbu ja lusti kohapealne snowtube.

Teaduskeskus kütkestas tundideks

Kolmapäev veedeti Liminkast 25 kilomeetri kaugusel asuvas Oulu linnas, kus peamine osa ajast sisustati kohalikus Tietomaa teaduskeskuses. Seal sai omal nahal katsetada, kuidas on lamada naeltest voodis, sõita tormisel merel paadis või tunda ennast maailma ajaloo kõige pikema mehe kõrval. Kinosaalis vaadati kahte huvitavat filmi. Esimene neist kõneles päikesesüsteemist ja teistest galaktikatest ning teine 3D formaadis Jean-Michel Cousteau käe all valminud film Sharks (Haid) rääkis humoorikas võtmes nii ookeani kõige kardetumateks peetavatest elukatest kui ka neid ümbritsevatest põnevatest kaladest, taimedest ja loomadest.

Eesti laste jaoks, kellele AHHAA võrdlus kenasti käepärast võtta, pakkus Oulu teaduskeskus ehk Tartu omast veidi rohkem sportlikku meelelahutust, sest sellele oli eraldatud terve korrus. Oma võimeid sai proovile panna spordialastes teadmistes, saalihoki visketäpsuses, lauajalgpallis, korvpalli visetes, kohalt kaugushüppes, veidi curlingut meenutavas põrandahokis ja koguni suusahüppe simulaatoris.

Lapsed esinesid ja õppisid

Viimane päev algas mitmesajale kohaliku õpilase ja õpetajaga täidetud saalitäie ees kodus ettevalmistatud riikide ja koolide tutvustusi ette kandes. Lapsed said oma ülesande ja esinemisnärviga suurepäraselt toime ja kõik sujus õlitatult. Seejärel suunduti klassidesse, kus õpilased said osaleda erinevates tundides ja õpetajad vaadelda 43 õpilasega kahe kokkupandud klassi õppetööd, mis toimus kahe õpetaja juhendamisel nii koos kui eraldi ruumides, kus ennekõike pöörati tähelepanu õpilaste individuaalsusele. Tund oli väga hästi ülesehitatud, koos vajalike tempo- ja teemamuutustega. Jõuti nii lugeda kui joonistada, tehes vahele ka mitmeid liikumis- ja sisseelamispause. Lõpetuseks liiguti aga hoopistükkis õue jalgpalli mängima.

Päeva jätkasime külaskäiguga Liminka lahe külastuskeskusesse. Nimelt on tegemist väga tuntud lindude pesitsuspaigaga. Küll umbes kümme korda väiksemas mahus kui meie Matsalu, aga ometi tähelepanuväärsega. Sai vaadata linde ja rännet puudutavat multimeediaprogrammi ja tutvuda erinevate interaktiivsete muuseumieksponaatide ja mängudega. Külmal ja tuulisel päeval käidi ära ka linnuvaatlustornis ning küpsetati elavate süte peal vorstikesi. Päeva ja kogu nädala lõpetas ühine õhtusöök, kus pakuti kohaliku Lions klubi poolt toetatuna väga maitsvat lõhesuppi ning lapsevanemate poolt toodud ja valmistatud Soome maiustusi.

Lahkuti, et kohtuda taas

Nagu sellistel puhkudel ikka, oli ka sel korral oma uutest sõpradest veidi kurb lahkuda, aga ka koduigatsus oli jõudnud juba veidi laste meeli külastada. Väljasõit Liminkast toimus varastel hommikutundidel. „See oli mu ärkamise rekord. Ma olen küll kella neljani üleval olnud, aga mitte kunagi nii vara tõusnud,“ ütles meie kõige noorem reisisell Ged.

Lisaks kirjeldatule toimus nende päevade vältel veel palju muudki. Õpetajate koosolekutel arutati koostööplaane tulevikuks ning lastele jäi muidugi eriti meelde peredes veedetud aeg. Kõik vastuvõtvad pered olid väga külalislahked ja abivalmid. Üheskoos võeti ette erinevaid tegevusi, mängiti lauamänge, käidi ujumas ja suusatamas. Näiteks Gedile jäi eriti meelde igaõhtune saunaskäik, mille juurde kuulus muidugi ka kohustuslik lavalt otse lumme sumpamine.

Reede õhtul poole kümne ajal ootasid Raatuse koolimaja õues väikseid rändureid nende rõõmsad vanemad, et peale pikka reisi nädalavahetusel välja puhata ning uut koolinädalat taas reipalt alustada. Projekti järgmine kohtumine toimub juba maikuu alguses Skujenes, Lätis. Kogu ettevõtmist toetab Nordplus Junior programm, mida rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Fotogalerii projektinädala tegemistest avaneb siin.