24.‒29. novembrini andis Raatuse koolis kokku kümmekond kehalise kasvatuse, inglise ja saksa keele tundi Erasmus programmi vahetusüliõpilane Jon Duri Cajochen (fotol) Šveitsist.

St. Galleni kantoni pedagoogika kõrgkoolis kolmandal semestril õppiva Jon Duri sõnul oli tal kindel soov üheks semestriks välismaale õppima minna ning tema esimeseks eelistuseks oli Inglismaa. Seda just keeleõppe põhjustel.

„Tahtsin oma inglise keele oskust parandada, aga kuna ka Iirimaale saada ei õnnestunud, jäidki lõpuks sõelale kolm valikut – Oslo, Amsterdam ja Tartu,” sõnas niigi väga head inglise keelt rääkiv Jon Duri.

Põhjus, miks valik lõpuks Eesti kasuks langes, oli lihtne. Kuna Jon Duri tahtis vahetusüliõpilaseks minna kindlasti üksi, ilma sõprade-tuttavateta ning Norrasse ja Hollandisse oli juba eelnevalt soovijaid kirjas, siis oligi ainsaks võimaluseks tulla siia. Teadaolevalt on ta üldse esimene tudeng, kes tema koduülikoolist Tartusse õppima on tulnud. Kui välja arvata lühikesed ja pimedad päevad, siis kõige muuga on ta seni rahule jäänud.

Tegelikult arvas noormees kuni augustikuuni, et tema koduks vahetussemestri ajal saab hoopis Tallinn, sest see oli ainus koht, mida ta Eestiga seostas. „Minu jaoks oli Eesti võrdne Tallinnaga. Alles siis, kui sain ametlikult teada, et minek on Tartusse, avasin Google Mapsi ja leidsin, et ohhoo – see ei olegi nii,” ütles Jon Duri.

Siinoldud aja jooksul on noormees külastanud Riiat, Peterburi, Moskvat, Pihkvat, Tallinna, Saare- ja Hiiumaad ning järgmisel nädalal on plaanis minna Lapimaale. Eriti meeldis talle Tallinn. „Veetsime mu tüdruksõbraga seal viis fantastilist päeva,” rääkis Jon Duri. Lisaks traditsioonilisele väliskülaliste lemmikule vanalinnale meeldis talle väga ka Rotermanni kvartal.

Tartus meeldib Šveitsi tudengile siinne kompaktsus. Tema sõnul on tore, et tudengid siin teineteisele nii lähedal on ning välja minnes pole probleemi, et ühtegi tuttavat ei kohta, kellega juttu ajada.

Kõrgkooliõpingute lõppedes saab Jon Durist 7.‒9. klasside ajaloo, geograafia, kehalise kasvatuse, kodunduse, saksa ja prantsuse keele õpetaja. Rääkides mõnedest erinevustest Eesti ja Šveitsi koolide vahel, mainis külaline muu hulgas seda, et neil algab esimene tund juba hommikul kell 7.10, koolis puuduvad söökla ja puhvet ning vahetunnid kestavad vaid 5 minutit.

Meie koolis meeldis talle eriti kooli hea vaimsus, mille tekitab juba kooli ukse juures kõiki vastuvõttev ja rõõmsal meelel tervitav tädi Eevi. Jon Durit rõõmustas ka meie üldine turvalisus: lapsed ei karda oma asju valveta jätta. Samuti üllatas teda positiivselt see, et nii erinevas vanuses lapsed saavad kenasti omavahel ühes majas hakkama. Šveitsis on tavapärane, et eri kooliastmete lapsed õpivad eraldi majades.

Kõige suurema ahhaa-elamuse tekitas Jon Duris aga meie elektroonne õppe-, suhtlus- ja tagasisidestamise keskkond Stuudium.

„See on lihtsalt uskumatult äge asi! Lapsevanemad saavad juba samal päeval oma arvutist tagasisidet lapse koolitegemistest ning sellest, mida õppida anti. Meil kirjutatakse kõik see endiselt päevikutesse üles ning harvad ei ole juhtumid, kus laste halva õppeedukuse küsimustes kooli kutsutud vanemad imestavad, kust küll sellised hinded on tekkinud, sest laps ei ole neid lihtsalt vanematele näidanud,” rääkis Jon Duri.

20. detsembril lendab Jon Duri tagasi oma kodumaale. Kõige enam õpetas kodust kaugel olek teda senisest veelgi rohkem oma kodu ja peret hindama. Samuti tundis ta puudust hobidest, millega siin keeruline tegeleda. „Juba praegu igatsen nii väga mäesuusatamise järele,” sõnas ta õhinal lõpetuseks.

Jon Duri tunnid meie koolis said teoks läbi Erasmus in Schools programmi.

Jon Duri Cajochen 7. klasside inglise keele tunnis (vasakul) ning koos õpetaja Tiina Tirgoga meie Stuudiumit arvutist uudistamas. Fotod: Rene Leiner