Veebruari koolivaheaeg viis grupi Raatuse kooli õpilasi ja õpetajaid Salo linna Soomes, kus toimus rahvusvahelise projekti On The Opposite Shore teine mobiilsusnädal.
Projekti finantseeritakse Nordplus Junior programmist, mis kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu kõige tähtsamate elukestva õppe programmide hulka. Projektist lühidalt ja kokkuvõtvalt saab lugeda siit.
Vana klassiruum jääb minevikku
Õpetajate huvi keskendus peamiselt projekti- ja teemapõhisele õppele Soome uue õppekava rakendamisel, õpetajate omavahelisele koostööle jms.
Nagu Salo kooli direktor Lisa Paavilainen tabavalt ütles, viib Soome uus õppekava meid industriaalühiskonnast postindustriaalsesse ühiskonda, kus vana klassiruum enam ei tööta. Õpetamiskesksest paradigmast õppimiskesksesse. Vanas klassiruumis oli oluline õpetaja ja õpetamine. Uues aga õpilane ja õppimine.
Vanasti õpetaja õpetas, nagu talle sobilik oli ja polnud otseselt tema asi, kas õpilane sellest midagi õppis või mitte. Soome vanas õppekavas oli kogu fookus õpetajal, seda nimetatigi õpetamisplaaniks (mida ja kuidas õpetada), nüüd on oluline õppimisplaan.
Salo kooli direktor Lisa Paavilainen näitamas väga ilmekat koomiksit selle kohta, kuidas seni koolis õppetöö on suures osas käinud ja kuidas ta edaspidi kohe kuidagi käia ei tohiks. Õpetamine jääb minevikku, asemele astub õppimine.
Pensionile aastal 2081
“Me peame tooma kooli tagasi huvi ja avastamise, et juba 3. klassis ei oleks lastel elu- ja õppimise isu otsas. Tänased 7-aastased lähevad pensionile ehk alles aastal 2081 ja see on meie jaoks juba täielik ulmekirjandus. Täna peab koolis olema oluline rõhk just hindamisel ja adekvaatsel juhendamisel. Lisaks on märgilise tähtsusega õpetajate ja õpilaste omavaheline koostöö,” rääkis Paavilainen.
Õpilase enesehinnang on täna Salo kooli peamine eesmärk ja ülesanne. Väga olulisel kohal on ka infotehnoloogiaalane kompetents, mida nad nimetavad üheks oluliseks osaks inimõigustest Soomes.
Eesti, Taani ja Leedu õpetajad kuulamas ja arutlemas õppimise tuleviku üle.
Eesmärgiks inimene, saavutuseks hinnatavad kompetentsid
Õpetajad on oma otsustes, kuidas õpetada 100% vabad. Õppekava ütleb ette ainult, mida õpetada ehk milliste kompetentsideni jõuda.
Ja siit jõuame ka Eesti haridusparadigma juurde. Kui me ei muuda hindamist, siis ei ole mõtet ka protsessi muutmisel. Aina enam tuleb teha protsessihindamist lõpphindamise asemel.
Kuna õpilaste projekt keskendub osalevate riikide ajaloole, siis olid ka õpilaste töötoad suuresti Soome ajaloo kesksed. Grupitööd aga keskendusid kõikide riikide ajaloopärandile ja neist valminud esitlused kanti kaasõpilastele ja õpetajatele ette.
Salo kaks uhkust – Salora ja Nokia
Külastati ka Salo kunstimuuseumit ja iseseisvusmuuseumit. Väga põnevaks osutus külaskäik Salo elektroonikamuuseumisse, mis keskendus peamiselt seal linnas asunud kahe legendaarse elektroonikatehase, Salora ja Nokia toodangule.
Värvi andis kindlasti seegi, et giidina tegutses seal mees, kes oli ise pikka aega Salora tehases juhtiva insenerina töötanud ning ise nii mõnegi raadioaparaadi, muusikakeskuse ja televiisori sünni juures olnud.
Üks päev veedeti Turu linnas, kus külastati kuulsat Turu kindlust. Õpetajatele oli aga suurimaks elamuseks Turu Normaalikoulu ehk Norssi külastamine. Need on koolid, millest sealmail kõige enam malli võtta ning kus kõik haridusuuendused kõige esimesena läbi proovitakse ja käivituvad.
Salo nostalgiahõnguline tehnikamuuseum köitis ka meie naispere liikmeid. Fotol Mai Torim ja Tiina Hallik.
Harjutuskool kindlustab kvaliteedi
Tegemist on kõikide haridusteadusliku suunitlusega Soome ülikoolide juures töötavate nn üliõpilaste harjutuskoolidega, mida terve riigi peale on kokku 11. Seejuures on õpet läbiviivate üliõpilastega enamasti alati samas ruumis ka nende mentor, kes pidevalt tagasisidet annab.
Kuidas muud moodi olekski parem õpetajaks kasvada. Ja seda riigis, kus ühele õpetajaks õppida võimaldavale õppekohale ülikoolis on tervelt 10 soovijat ning kus valikukriteeriumide hulka kuulub nt ka õpetajale sobilik hääletämber. Faktor, mida me Eestis ehk aeg-ajalt alahindame.
Soome tippkooli disaini stiilinäiteid. Viimasel fotol Turu norssi õpetajate tuba. Lihtne ja lakooniline töökeskkond. Vaata rohkem fotosid galeriist.
Enne lõimi, seejärel lõimi veelkord
Turu Norssis töötavad nii põhikool kui muuhulgas ka IB-õpet pakkuv gümnaasium. Ühtlasi tegutseb samades ruumides ka välismaalaste lastele mõeldud rahvusvaheline kool.
Nad ise peavad väga oluliseks seda, et erinevasvanuses õpilased õpivad ka ühes füüsilises keskkonnas. Nii õpivad õpilased loomulikul viisil õppima ja suhtlema eri vanuses inimestega. Olulisel kohal on ainetevaheline integratsioon ja üldõpetus, kus nii klassi- kui aineõpetajad töötavad ühiselt väljatöötatud kava alusel, kus kõikidel on teada, mida ühes või teises klassis parasjagu õpitakse.
Tehnoloogiaõpetaja Renno Raudmäe proovis Turu Normaalikoulus järele nii modernsed kui klassikalised liikuva kooli elemendid.
Põnevad valikud lastele
Põhikooli tasandil on õpilastel võimalik valida ka mitmete põnevate õppesuundade vahel. Näiteks inglise keele sound, kus vähemalt 25% õppetööst toimub inglise keeles ning kus keel ei ole üksnes õpetamise ja õppimise objekt, vaid ka vahend. Lisaks on olemas kunsti, IKT, meedia ja teaduse õppesuunad.
Nüüd aga üldiselt üksikule ehk siis kõige olulisema juurde, milleks on osalejate poolne tagasiside toimunule. Alustame õpilastest ja seejärel saavad sõna õpetajad.
Kõige selle vahele on soovitav vaadata ka fotojäädvustusi toimunust, mille leiab siit.
Projektinädala sisse mahtus ka tantsu, mida hetkel demonstreerivad õpetajad Tiina Hallik ja Lauri Kõlamets. Taustale jäid sel korral Renno Raudmäe, Mai Torim ja Mihkel Laar.
KOKKUVÕTE ÕPILASTE TAGASISIDEST SALO PROJEKTINÄDALALE
Minu jaoks oli kõige üllatavam kogemus sellelt reisilt, et isegi võõraste inimestega, kes ei räägi sinuga sama keelt, on võimalik väga heaks sõbraks saada.
Ma õppisin ka seda, et isegi kui keelt nii hästi ei oska, siis on ikkagi võimalik väga ilusti suhelda. Ka seda, et võõraid projektides osalevaid inimesi pole vaja karta, sest nad on väga toredad ja mõtlevad minuga sarnaselt.
Ma sain päris palju teada enda majutajate elust. Natuke ka Soomest ja sõpruskoolist ning nüüd tean ma veel ühte Soome linna peale Helsingi.
Ma sain enda kohta teada, et ma polegi nii arg kui arvasin ja et minu jaoks on uusi sõpru päris lihtne leida.
See reis arendas kõige rohkem minu keeleoskust ja andis julgust kasutada võõrast keelt ja arendas ka suhtlemisoskust.
Mulle jäi meelde Matilda venna külastus, see armas beebi kes seal oli ning oma majutaja pere väga rõõmus olek.
Selle projekti mõju oli selline, et ma ei karda enam uutes projektides osaleda.
Mulle meeldis reis väga. Sain palju uusi teadmisi nii soome keele kui ka inglise keele kohta. Nägin huvitavaid kultuurseid paiku Soomes. Kindlasti sain uusi kogemusi ning leidsin uue sõbra. Sain oma keeleoskusi praktiseerida. Ma arvan, et sain hästi hakkama ja kindlasti ootan järgmisi projektinädalaid.
See reis andis mulle võimaluse leida uusi sõpru, tutvuda Soome kultuuriga ning arendada kõvasti oma inglise keele oskust.
Sain teada palju põnevat Turu lossi kohta. Enda kohta sain ma teada, et kui ma soovin, oskan ma inglise keeles suhteliselt hästi rääkida ja oskan leida endale isegi välismaalt uusi sõpru.
Kõige enam arendaski see reis minus inglise keele kasutust ja sõprusuhte alustamise oskust. Kõige rohkem jääbki mulle meelde mu majutus perekond ja need erinevad töötoad ja grupitööd kus osalesin. Ma sain palju infot kuulsate Soome inimeste kohta. Mulle väga meeldis see projektireis.
See reis andis mulle palju uusi sõpru välismaalt, keda oleks olnud kindlasti väga raske ilma selle projekti toimumiseta saada.
Sain seal teada palju Soome keele, kultuuri ja inimeste kohta. Sellel reisil arenes minu inglise keele ja võõrastega suhtlemise oskus palju rohkem kui tavalises koolitunnis, sest sain neid oskusi praktiliselt kasutada.
Minule jääb arvatavasti kõige rohkem meelde mind majutav pere ja Salo linn. Tean nüüd palju rohkem Soome riigi kohta, sest käisime seal erinevates muuseumites ja Turu lossis. Suhtlen kindlasti edasi perega kes mind majutas ning hoian nendega ühendust.
See reis oli väga lõbus ja ma sain sellelt reisil palju uusi ja häid sõpru kellega loodetavasti suhtlen edasi. Ma õppisin seal päris palju Soome sõnade tähendusi, millised noored seal on ja mis tegevusi seal on. See oli ka hea võimalus praktiliselt kasutada oma inglise keelt.
Mu lemmik osa Salos käimises oli inimestega rääkimine, sest kõik kes olid projektiga seotud ja kõik kellega ma kohtusin, olid väga lahedad inimesed. Tean nüüd rohkem Soome ajaloost ja kust Nokia pärit on.
Võrreldes kolme teise projektiga, kus ma olen osalenud, on see mu lemmik ja seda tänu inimestele, keda kohtasin.
ÕPETAJATE TAGASISIDE SOOME PROJEKTINÄDALALE
MAI
1) Mis Soomes sealse koolielu juures kõige enam meelde jäi, mis üllatas või inspireeris?
Kui arvestada, et Soome koolielu on taevaste kõrgusteni ülistatud, olid ka ootused publikule kõrged. Eeldasin, et õpetajad on tõelised oma ala professionaalid ja seda tundide külastusest ka nägin, ent lapsed on ikka igal pool sarnaste krutskitega :). Ei ole see avatud õpiruum iseenesest mingisugune imerohi, olulised on õpimeetodid ja lähenemine; see, kuidas õpetaja lapsi tööle haarab ja kui suur on lapse enda roll.
2) Milline oli sinu isiklik eesmärk selle nädala jaoks ning kuidas õnnestus selle täitmine?
Eesmärk oli näha Soome avatud õpiruumi ja leida kinnitust sellise süsteemi toimimisele, näha kohalikku õpetajat in actionja vaadelda tema meetodeid. Mõlemad eesmärgid täitusid; Soome avatud õpiruum tundub olevat avatud õpiruum eelkõige vaimses tähenduses kui füüsilises (oluline oli eelkõige see, mida ja kuidas õpetatakse).
3) Mis nädalast tervikuna kõige enam õpetas ja miks? Millised on sinu järeldused õpetajana?
See, et kõikide riikide õpetajad soovivad lõpuks ikkagi üht – olla efektiivsemad ja innovaatilised, kuid paljuski vajatakse veel suunamist ja abi. Kusagilt tuleb ise alustada ja koostööd teha, siis jõuab ka tulemusteni.
4) Palun kirjelda 3-4 olulisemat positiivset innovatsiooni.
Positiivsete innovatsioonidena tooksin esile ennekõike õpilaste kaasatust koolielu korraldamisel – õpilasesinduse liikmed saavad öelda sõna sekka selle kohta, mismoodi koolielu võiks toimida ja mida tuleks ette võtta, et see eakaaslastele meeldiks/huvi pakuks. Oluline on ka täiskasvanutega koos planeerimine, koostöö. Õppetöö on läbimõeldud ja ette planeeritud aastate lõikes.
Eestiga võrreldes pole õpilasesindus praegu koolielu korraldamisesse veel niivõrd palju kaasatud kui oli Soomes, kus planeeritakse koos õppetöö korralduslikku poolt. Edasi võiks siit minna õpilaste kaasamisega ka õppekava arendusse; kaasas olnud õpilastest pakkus Trevor Juurma välja näiteks selle, et võiksime teemanädalal võtta aluseks „Näljamängude“ filmi temaatika, nii et õpilastel on asjalikke ideid küllaga :).
5) Mida meie õpilased sinu hinnangul kõige rohkem selle nädala jooksul õppisid, miks oli see neile arendav (kui oli muidugi)?
Õpilased arendasid selle nädala jooksul oma suhtluspädevust, ettevõtlikkust – võõrkeeles suhtlemine, võõras peres elamine, koostöö eakaaslastega ja neile enda ideede selgitamine, ühine töö ette kandmine. Samuti ka täiskasvanutega suhtlemist.
6) Kirjelda palun mõnda põnevat üllatusmomenti kohalikust koolielust, eluolust või reisist tervikuna.
Üllatav oli, et inglise keele tunnis kasutatakse domineerivalt õpik-töövihik meetodit, õpilased ei olnud liiga motiveeritud ja õpetaja oleks pidanud tegelema distsiplineerimisega, kuid jätkas oma tunniga. Samuti see, et soomlased on ajaliselt sootuks vähem organiseeritud ja punktuaalsed kui eestlased, vähemalt käesolevast kogemusest lähtuvalt.
7) Mis projektitegevuste väliselt Soomes kõige sügavama mulje vms jättis?
Projektitegevuste väliselt jäi meelde elektroonikamuuseum, kus sai näha palju põnevat – vanu raadioid, telefone, televiisoreid ja Turu lossi külastus.
8) Milliseid praktilisi järeldusi ja ettepanekuid enda ja kooli jaoks teemapõhisele õppe(kava)le ülemineku osas tegid?
Õpilased kaasata protsessi. Kogu õpe läbi mõelda ja tekitada näiteks moodulid, anda neile mingisugune pidepunkt, mis ei korduks, ja lõimida ained sinna juurde (a la „IKT vahendid“, jm). Tähtis on pidev lõiming, mitte lõimimine selle pärast, et peab. Kui on ühine pidepunkt, tuleb seda kasutada õppe efektiivsemaks muutmise jaoks ära.
9) Meenub sulle lõpetuseks midagi iseloomulikku, naljakat, põnevat soomlaste või nende eluolu kohta, mida reisil nägid-kuulsid?
Kas just naljakas, aga huvitav oli see, et toimus jalgsimatk (laste jaoks orienteerumine), kus õpilased pidid koos külalistega jõudma jala koolimaja juurest elektroonikamuuseumisse (ligikaudu 3 kilomeetrit, meid ette ei informeeritud, et teekond osutub küllaltki pikaks, väljas oli -18 kraadi). Kuigi eeldasin, et ka kohalikud õpetajad liiguvad koos grupiga (sest esiti ütles meie võõrustaja „Follow me“), sain aru, et mõistsin kogu olukorda siiski valesti. Tema liikus hoopis autoga erinevatesse punktidesse ja teistest riikidest tulnud õpetajad olid need, kes grupiga liikusid.
------------------------------------------------------------------------------
LAURI
1) Mis Soomes sealse koolielu juures kõige enam meelde jäi, mis üllatas või inspireeris?
Kõige enam üllatas mind õpetajate koolitusprogramm, tihe side ülikooliga. Õpetajahariduse hea kvaliteedi eest hoolitsemine on riigi jaoks ülimalt tähtis prioriteet
2) Milline oli sinu isiklik eesmärk selle nädala jaoks ning kuidas õnnestus selle täitmine?
Minu eesmärgiks oli uurida võimalusi töötamiseks avatud õpiruumis ning saada ideid õpetajate vaheliste koostöö jaoks ja teemanädala läbiviimiseks ideede otsimine.
3) Mis nädalast tervikuna kõige enam õpetas ja miks? Millised on sinu järeldused õpetajana?
Laps on veelgi rohkem tähtsustatud ning kaasatud haridusse kui kunagi enam. Lapse arvamus loeb ning sellega ka arvestatakse.
4) Palun kirjelda 3-4 olulisemat positiivset innovatsiooni.
Laste osalus koolielu eest toimuvas oli minu jaoks üllatav, kuid samas ka väga mõistlik ja kaasaegne lähenemine. Osakondade juhtimises on lapse hääl sama oluline kui õpetaja oma ning see paneb lapse häält veel rohkem väärtustama ning õppe-eesmärkide üle juurdlema.
Inglise keele tundi külastades oli tore kogemus see, et iga külaline pandi tööle. Iga õpilane sai külaliselt küsida ühe küsimuse inglise keeles ning sellele tuli vastata ning ka vastupidi. Oluline oli eeskätt suhtlus. Tore oli leida ühist keelt ka soome metalmuusika maailmas elavate õpilastega. Tuli välja, et mitte ülejäänud maailm ei ole ansambli Children of Bodom fännid, vaid ka ikka kohalikud soomlased fännavad neid.
5) Mida meie õpilased sinu hinnangul kõige rohkem selle nädala jooksul õppisid, miks oli see neile arendav (kui oli muidugi)?
Keelt, kommunikatsiooni ja teisi üldpädevusi.
6) Kirjelda palun mõnda põnevat üllatusmomenti kohalikust koolielust, eluolust või reisist tervikuna.
Üllatuseks oli muidugi ka Salora muuseumi külastus, milles oli väljapanek Soome ajaloo 100 aastasest läbilõikest sidevahendite tootmisest (morse, raadio, telerid, muusika kuulamisvahendid, telefonid, mobiiltelefonid). Nii head muuseumit ning professionaalset giiditeenust pole ammu näinud.
Samuti ajaloolise linnuse muuseumi külastus, milles oli tore makettide kompleks kogu linnuse ehituse erinevatest etappides sajandite vältel.
7) Mis projektitegevuste väliselt Soomes kõige sügavama mulje vms jättis?
Karge kliima on teinud inimeste liikumised väga läbimõtestatuks ning niisama inimesed õues ei jõlgu. Tänavad on tühjad ning inimesi pole näha.
8) Milliseid praktilisi järeldusi ja ettepanekuid enda ja kooli jaoks teemapõhisele õppe(kava)le ülemineku osas tegid?
Meie oleme tegemas oma koolis revolutsiooni soovides teha viis teemanädalat aastas. Soome riiklikus õppekavas on kohustuslik ainult ühe teostamine.
9) Meenub sulle lõpetuseks midagi iseloomulikku, naljakat, põnevat soomlaste või nende eluolu kohta, mida reisil nägid-kuulsid?
Soomlastel on sarnane huumorimeel nagu eestlastel ning on mille üle ühiselt mõtiskleda.
------------------------------------------------------------------------------
MIHKEL
Sel korral midagi erakordselt üllatavat ei näinud. Olles ka varem korduvalt Soome koolides käinud, oli vast kõige üllatavamaks tõsiasi, et Soome koolid olid laias laastus ühesugused. Inspireeriv oli taaskord näha õpetajate ja õpilaste omavahelisi häid suhteid ning sealset töist meeleolu.
Tahtsin näha ja kuulda mis on Soome koolide kogemus meilgi teemaks oleva “projektõppe/teemanädalatega". Selles osas oli hea kuulda kohalike kogemusi. Üldiselt tundus nende eesmärk segane olevat ning samuti ei olnud nad leindud veel enda jaoks parimat töötavat lahendust. Ühelt poolt oli hea kuulda, et me pole oma muredega üksi, teisalt ei leidnud neile ka lahendusi (iseasi kas see oligi eesmärk).
Üldiselt tundusid sealsed õpetajad ja koolijuhid uuendustesse pigem ettevaatlikult suhtuvat (kuigi oli ka vastupidised näiteid). Võtsin sealt kaasa kinnituse mõttele, et haridusuuenduste juures tasub kümme korda mõõta ja ühe korra lõigata.
Üldiselt tundub Soome kool meie omaga suhteliselt sarnane. Seekord jäid tunde vaadeldes ja õpetajatega suheldes enim silma nende e-õpikud. Mingil määral on need ka meil levinud, aga üldiselt on tegu lihtsalt digiteeritud paberõpikuga. Soomes olid kasutusel ka õpetajale mõeldud e-õpikud mis võimaldasid tunnis kiirelt ja effektiivselt differentseerida ja erinevaid lähenemisi kasutada.
Projektõppe kohta kinnistus varasem teadmine, et see on teema kus iga kool peabki enda isikliku tee leidma.
Meelde jäi ka Salo linn ja sealne Nokia tehase pärand. Mälestus kunagisest hiilgusest ning kuidas kogukond tekkinud traumaga hakkama saab.
------------------------------------------------------------------------------
RENNO
1) Mis Soomes sealse koolielu juures kõige enam meelde jäi, mis üllatas või inspireeris?
1. Meeldis väga muusika tund, kus kõik lapsed õppisid kitarri. Nägi välja pigem nagu meie kitarriringi tunnid või lihtsalt muusikakooli tund. Ning samuti oli neil ka korralik bändivarustus olemas, mida nad ka edukalt rakendavad. Väidetavalt käivad nad seitsmenda lõpuks nii palju instrumente läbi, et suudavad aasta lõpuks ka bändi formuleerida, mis on minu arust väga äge, et muusikatund ongi reaalne bändi tegemine juba, mitte lihtsalt mõne tuntuma laulu kaasa ümisemine või selle laulu ajal lobisemine nagu meie traditsioonilistes muusikatundides kombeks.
2. Üllatas ka õpetajate professionaalsus, ma olen soome õpetajatest palju kuulnud, kuid nende inglise keele tunnis oli seda tõesti näha, seal oli küll kaks totaalselt tundi segavat vennikest, kuid õpetaja jäi väga rahulikuks ja teadis täpselt, mis ta teeb, kuidas teeb, kuidas käituda.
3. Samuti üllatas veidi ka konkurentsi tihedus, et kui Eestis on õpetajaid vaevu võtta, siis Soomes 70 kandidaati ühe koha peale- pole probleemi ning need kõik on sealjuures veel kvalifitseeritud õpetajad.
4. Silma jäi ka kohe, et õpilased pesevad enne vahetundi minekut käsi, mida võiks ka meie koolides väga rakendada
5. Tundide korralduse poolest oli tore näha (selles rahvusvahelises koolis), et kõik saavad kõike teha, poisid küpsetavad samamoodi kooki ning niisamuti teevad tüdrukud ka elektroonikat ja puutööd.
6. Samuti tundus, et liikuvad on nad küll, näiteks kasvõi spordihoone juurde jalutamine. See ei asunud põhimõtteliselt ju nurga taga, vaid siiski sinna pidi veidi aega kõndima.
7. Veider tundus, et isegi 7.-9. klass istusid tüdrukud ja poisid eraldi näiteks muusikatunnis olid ka poisid ühelpool ja tüdrukud teiselpool ja mitte mingit segunemist, meenutas sellist kunagiste klassiõhtute algust, kust poisid ja tüdrukud olid piisavalt häbelikud, et mitte omavahel kohe kontakti asuda või mõni külapidu/disco, kus võõrastega kohe alguses tutvust ei soovita teha, kuid sealjuures arvestada seda, et nad on tegelikult juba pikka aega ühes klassis käinud.
8. Samuti veel korra selle professionaalsus kohta. Tundus, et vahepeal juhtus seal koolis mingi intsident, mille nad sõna otseses mõttes joostes ära lahendasid ning uudishimulikele külalistele (meile) ei pajatanud nad sõnagi, isegi kõige suurema pärimise peale. Ilmselt on see mõni selline koodeks, et asjasesse mitte puutuvad ei peagi sellest teadma ning kõik jäidki professionaalseteks ka nö. kriisisituatsioonis.
2) Milline oli sinu isiklik eesmärk selle nädala jaoks ning kuidas õnnestus selle täitmine?
Nagu ka projekti alguses kirjutasin, et kuna tegemist oli minu jaoks sellise esimese projektiga õpetajana, siis ei osanud ma suuresti midagi oodata ja suuri eesmärke ei seadnud, eks põhiline eesmärk oligi näha, et kuidas Soome koolis asju tehakse ja kõikvõimalikke detaile ja ka üldist koolielu märgata.
Siinkohal võib öelda, et eesmärgid said väga hästi täidetud. Lisaks ülaltoodule võin veel juurde tuua „normalkoulu“ tööõpetuse klassi, kus mulle meeldis see kord, süsteemsus ja puhtus, seal oligi võimalik samal ajal teha elektroonikat, kui keegi teine näiteks tegeles puutööga.
3) Mis nädalast tervikuna kõige enam õpetas ja miks? Millised on sinu järeldused õpetajana?
Koolitusel ja asjaga hinge juures olemisel on väga suur osakaal. Näiteks see, et kõik peavad läbi käima selle õpetajate praktika, kus nad reaalselt ise katsetavadki asju läbi, et oskaks juhendada. Üks noormees õmbles näiteks parasjagu pükse seal praktikal. Tundus, et ei ole olemas tähtsamaid ja vähemtähtsamaid asju, kõik tuleb läbi teha ning palju rohkemgi veel, mis hiljem edastada tuleb, nõustun sellise mõtteviisiga.
4) Palun kirjelda 3-4 olulisemat positiivset innovatsiooni.
Kaks võrdset õpetajat annavad tundi. Ei ole nii, et üks õpetaja on assistent ja teine on nö. põhiõpetaja, vaid ongi kaks täiesti võrdset õpetajat, kes peaksid õpilastele piisava koguse tähelepanu andma ning sealjuures ka oma erialadest lähtuvalt ka teinetest vajaduse korral täiendama. Mulle väga meeldib see mõte.
Olen ise ka Tartu Ülikoolis praktikumi juhendaja ja meil ongi reaalselt 12-15 inimese peale 2 praksi juhendajat, sest ülesanded on küll samad, kuid liikumise tempo ja küsimuste hulk/keerukus jne. on väga erinevad. Üks tudeng jõuab esimese praksiga pea kaks praktikumi läbi töötada, sest on väga kõval tasemel programmeerija ning teine võib-olla näeb alles elus teist korda mikrokontrollerit.
Sama on ka tavakoolisüsteemis. Samal ajal kui aitan kedagi, kes on tööõpetuses käeliselt väga kehva, siis andekamatel hakkab igav ning võivad hakata tunni korda segama, kuigi üldiselt on tegemist vastupidise situatsiooniga välja arvatud mõnes klassis.
Samuti meeldis see liikuva kooli idee, kus keset tundi tehakse sirutuspaus ning isegi veidi võimeldakse (rebase video). Üha enam ongi meil just liikumisega probleeme ja seda mitte ainult laste seas, vaid tegelikult pigem täiskasvanute hulgas, sest neil puudub sund liikuda.
Minu jaoks oli kooli tööle tulles kõige suurem üllatus see, et võrdlemisi suur hulk lapsi jääb kehalises kasvatuses suvetööle. Sellist asja mina oma kooliajast näiteks ei mäleta.. See näitab, et kuskil on siiski ju probleem. Mõned räägivad, et spordi tegemine on selline massipsühhoos ja ma olen sellega nõus, kuid leian, et see on hea, et inimesed rohkem liiguvad ja enda tervise eest hoolitsevad, eks siinkohal võib-olla halbadest kõrvalmõjudest, see et sellest nii suur äri on tehtud.
Üleüldiselt jäi minule mulje, et paljuski Eesti ülikoolides, vähemalt Tartu Ülikoolis rakendatakse neid samu printsiipe, mida ka nüüd Soome kooli üle tuuakse ning rakendatakse. Mulle tundub, et mingite positiivsete süsteemide ülevõtmine ülikoolisüsteemist on hea, kui tegemist on mingit praktilist sorti asjadega ja ei jää teooria tasandile.
5) Mis projektitegevuste väliselt Soomes kõige sügavama mulje vms jättis?
Kindlasti oli põnev kogemus kohaliku tehnikamuuseumi külastus ja muidugi ei saa mainimata jätta ka ühte ehtsat Soome kirbukat, mis alguses tundus väga põnev, kuid mida päev edasi, seda vähem huvipakkuvaks muutus. Samuti jäid mulle silma liiklusmärgid, mis olid ekraani kujul st. et kiirusepiirangu märke muudetakse vastavalt ilmaoludele. Algselt on see kindlasti väga suur investeering infrastruktuuri mõttes, kuid võimalus operatiivselt sedasi liiklust reguleerida tundub väga kasulik uuendus olevat, milleni loodetavasti ka Eesti kunagi jõuab.
6) Milliseid praktilisi järeldusi ja ettepanekuid enda ja kooli jaoks teemapõhisele õppe(kava)le ülemineku osas tegid?
Teemapõhisele õppele üleminekul on minu jaoks kõige tähtsam siiski koostöö. Ei ole nii, et mina annan tööõpetust, Lauri füüsikat, Maila eesti keelt ning meil kellelgi ei pruugi olla õrna aimugi, mis keegi oma tunnis teeb. See ei pruugi nii olla, kuid sedalaadi näiteid võib tuua palju. Kool peaks töötama nagu üks suur terviklik ettevõte oma korraliku struktuuriga, kus inimesed on kursis, mis nende ümber toimub. Kui puudub inimeste vaheline pidev koostöö, siis pole ka võimalik antud süsteemi rakendada.
-----------
TIINA
1) Mis Soomes sealse koolielu juures kõige enam meelde jäi, mis üllatas või inspireeris?
Väga inspireeriv ja motiveeriv oli Salo kooli direktriss. Oli huvitav kuulata tema ettekannet (millest ma endalegi üllatavalt päris palju inglise keelst aru sain). Hiljem tunde hospiteerides ma midagi üllatavat ei näinud, v.a. see, et rootsi keele tunnid toimusid valdavalt soome keeles ning ainult mõned üksikud repliigid vahetati rootsi keeles.
Turu koolis olime kahjuks liiga lühikest aega, et selle kooliga põhjalikumalt tuttavaks saada. Äärmiselt sümpaatne direktriss (huvitav, kas Soomes ongi naised enamasti koolide direktorid) ja väga ilus ning kaasaegne koolimaja. Tundus, et see, mida nad teevad, toimib ja pakub ühtmoodi huvi nii õpilastele kui ka õpetajatele.
2) Milline oli sinu isiklik eesmärk selle nädala jaoks ning kuidas õnnestus selle täitmine?
Kuna ma ei olnud varem ühtegi Soome kooli külastanud (küll aga mitmeid Saksamaa koole), siis tahtsin näha, mida nad teevad teisiti või samamoodi kui meie. Nähtust jäi mulje, et me polegi erinevad, vaid tegutseme üsna sarnaselt.
3) Mis nädalast tervikuna kõige enam õpetas ja miks? Millised on sinu järeldused õpetajana?
Kuna mul on aastatega kogunenud päris suur hulk erinevaid kogemusi, siis midagi täiesti uut ja rabavat ma küll ei õppinud. Meeldis, kui rahulikult nad kõik (nii õpetajad kui ka õpilased) toimetavad.
Kahjuks jäi tundide hospiteerimise päeval aega väheks, muidu oleksin tahtnud saksa ja rootsi keele õpetajaga pikemalt vestelda ja kogemusi vahetada ja sama ütles ka tema mulle.
Oli väga huvitav kuulata nii Salo kui ka Turu koolide direktrisse, kes tundusid väga kogenud ja motiveeritud koolijuhtidena. Ja Salo koolis meeldis ja üllatas õpilaste kaasamine õpeeprotsessi planeerimisse.
4) Mida meie õpilased sinu hinnangul kõige rohkem selle nädala jooksul õppisid, miks oli see neile arendav (kui oli muidugi)?
Kindlasti kogusid meie õpilased palju põnevaid muljeid. Ja nii mõnigi neist sai esmakordse kogemuse, kuidas sujub koostöö erinevatest maadest õpilastega. Nad said praktiseerida inglise keele oskust ja näha,kuidas elab üks soome perekond.
5) Kirjelda palun mõnda põnevat üllatusmomenti kohalikust koolielust, eluolust või reisist tervikuna.
Hämmastas Salo valgusfooride aeglus. Mulle näitas see, et soomlased on veel aeglasemad kui meie.
6) Mis projektitegevuste väliselt Soomes kõige sügavama mulje vms jättis?
Mulle meeldis väga bussiaknast paistev loodus ning eriti külmunud veevood kaljudel, mis olid väga erinevat värvitooni. Ja muidugi miinuskraadid, mis üha suurenesid.
7) Milliseid praktilisi järeldusi ja ettepanekuid enda ja kooli jaoks teemapõhisele õppe(kava)le ülemineku osas tegid?
Teemapõhine õpe hakkab mulle selgemaks saama ja võõrkeele õpetajana tundub, et lõimimine teiste ainetega on lihtsam kui mõne teise aine õpetajal. Väga meeldis meie ühine mõtteragin õhtul hotellis.
Kogu reis Soome sujus väga hästi ja organiseerimine oli super. Aitäh!
