2. ja 4. oktoobril toimunud Tartu linna koolidevahelisel jalgpalliturniiril saavutasid Raatuse kooli 6.-9. klasside poiste võistkond suurepärase kolmanda koha. Seejuures oli meie võistkonna nimekirjas tervelt 15 mängijat, kes turniiri lõpuks kõik rohkem või vähem mänguaega said.

Kokku osales turniiril 11 võistkonda. Korraga oli väljakul 9 mängijat. Raatuse poisid mängisid alagrupis koos Mart Reiniku ja Miina Härma kooli eakaaslastega. Avamängus võideti MRK-d suureskooriliselt 6-2.

Selle põhjustas suuresti asjaolu, et vastased olid sunnitud esimestel minutitel mängima kahe vähema mängijaga.


Kes hiljaks jääb, see ilma jääb

“Lihtsalt kõik vastasmängijad ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Meie poisid kasutasid selle võimaluse hiilgavalt ära ja läksime kohe alguses 3-0 juhtima,” ütles Raatuse meeskonda juhendanud õpetaja Margus Udeküll.

Teine alagrupimäng MHG-ga oli väga võrdne, mis kajastus ka mängu lõppskooris – 1-1. Kuna alagrupi kolmandas mängus võitis MRK MHG võistkonda, siis õnnestus Raatuse poistel saavutada grupis puhas esikoht.

Kõigist kolmest alagrupist sai järgmisesse ringi edasi 2 võistkonda. Seal moodustusid kolm nn poolfinaalpaari, kes omavahelistes play-off mängudes kolm finalisti välja selgitasid.


Võimas realiseerimisprotsent tagas hea alguse

Raatuse poiste poolfinaal Tamme kooliga oli väga põnev ja võitluslik. Juhendaja sõnul tegid poisid väga hea mängu ja lõid ilusad väravad, kasutades ära praktiliselt kõik väravavõimalused.

“Suurepäraselt tegutses ründajana Cevin Kulev 8.b klassist, kes viis pealöögiga ristnurka võistkonna 1:0 juhtima. Teise värava lõi võistkonna pesamuna Andero Antsov 6.a klassist. Kaks minutit enne poolaja lõppu löödi meile üks värav tagasi, mis on teadupärast kõige halvem aeg jalgpallis endale värav sisse lasta, aga õnneks elasid poisid selle kenasti üle ja mäng jätkus positiivses võtmes.”


Närviline, kuid meeldiv lõpplahendus

Teise poolaja alguses lõi Cevin Kulev taas värava ja pääsesime 3-1 juhtima. Vastased olid palliga mängides domineerivamad ja pigem surusid nemad meid, kuid meie poisid suutsid tekkinud olukorrad paremini ära realiseerida.

5 minutit enne mängu lõppu lõi Tamme kool meile siiski veel ühe värava, kuid närviliseks kujunenud lõpp suudeti kenasti enda kasuks hoida ja võit võtta. Tulemus on seda hinnalisem, et vastaste võistkond koosnes enamuses Tammeka jalgpalliklubi poistest.

Finaalgruppi pääsesid lisaks veel Kivilinna ja Reiniku koolide võistkonnad. Esmalt mängiti Kivilinnaga, kes pääses kohe mängu alguses 1-0 juhtima. Nendegi tiim koosnes peamiselt jalgpalli igapäevaselt mängivatest Santose klubi poistest.


Spordis algab kõik suhtumisest

Kohe peale avaväravat sai aga Cevin Kulev ebasportliku käitumise eest punase kaardi, mistõttu tuli kogu järgnev mäng vähemuses mängida. Sellele vaatamata jätkati vapralt ning ühtegi palli enda väravasse rohkem lüüa ei lastud. Kahjuks ei suudetud ka ise ühtegi väravat lüüa ning kaotus oli tõsiasi.

“Kahju, et nii läks. Kui ikka üks meie parimatest ründajatest sellisel moel punase kaardi teenib, ei olegi väga palju paremat tulemust loota. Kui alagrupimängudes sain Cevinit hea soorituse eest juhendajana kiita, siis selles mängus vedas ta tiimikaaslasi selgelt alt ja tema ebasportlikul käitumisel pole mingit õigustust. Iga võit või kaotus algab ennekõike mängijate suhtumisest. Kui oskused on head, aga suhtumine jätab soovida, ei tule reeglina spordis kunagi head nahka,” võttis Margus Udeküll olukorra kokku.


Vihm ja vigastus räsisid meeskonda

Kolmapäeval toimunud teine vihmasajus möödunud mängudepäev, mis algas poolfinaaliga kell 14 ja lõppes õhtupimeduses 19:30 alanud finaalgrupi viimase mänguga, räsis meeskonda korralikult. Pika päeva lõpuks jäi pingile vaid kaks varumeest, kellest üks oli veel ka vigastatud.

Turniiri viimases mängus kohtuti taaskord Reiniku kooliga. Kahjuks ei saanud selles mängus meeskonda aidata keskväljamootor Carl Kaiser Kiidjärv. Ilma temata kadus ülejäänud meeskonnal ka suuresti võiduks vajalik eneseusk.

Kohe alguses jäädi 0-1 kaotusseisu. See lisas veelgi mängu tujutust ja lohakust ning peagi tuli võrgust välja võtta ka teine pall.

Seejärel üritas juhendaja poistesse veel omaltpoolt usku süstida. “Ütlesin, et ärge mõelge tulemusele, mängige nii, nagu oskate. Nii õnnestus ka mängu tagasi saada, kuid suur rong oli juba läinud.”


Ka lonkav jalg võib tuua lohutust

Mängu käik tõi aga uue hoobi. Nimelt sai vigastada üks meeskonna põhimängijatest, seni kõik kohtumised algusest lõpuni kaasa teinud Sander Meumers. Kuna joosta enam ei saanud, siis tehti vangerdus, kus Sander asendas väravavahti.

Ometi õnnestus selle kõige kiuste just Sanderil lüüa mängu auvärav. Viimasel minutil teeniti nurgalöök ja ühel jalal hüpates läks trahvikasti ka Sander. Olukord oli seda tragikoomilisem, et väravalöögi sooritas ta justnimelt selle vigastatud jalaga.

See kõik tegi poiste tuju taaskord heaks ja nii mindi auga väljateenitud medaleid ja karikat vastu võtma juba rõõmsal meelel.

Turniiri võitis MRK, kes päeva viimases mängus võitis Kivilinna kooli 1:0.

Raatuse võiskond mängis turniiril järgnevas koosseisus:

Andero Antsov (6.a)
Rudolf Pae (6.a)
Romet Eesmaa (8.a)
Janno Joosep Mathias Malmre (8.a)
Erik Kukk (8.a)
Cevin Kulev (8.b)
Sander Orgmaa (8.b) 
Andreas Hubel (8.b) 
Madis Mihkels (8.c)
Albert Laanemäe (8.c)
Rainer Lestal (9.a)
Carl Kaiser Kiidjärv (9.b)
Sander Meumers (9.b)
Artur Karjagin (9.b)
Andri Sullan (9.b)

Rainer Lestal, Sander Meumers, Artur Karjagin ja Sander Orgmaa mängisid algusest lõpuni kaasa kõik viis mängu. Kõik need neli poissi ja viimases mängus puudunud Carl Kaiser Kiidjärv on olnud kooli võistkonna liikmed kõikidel seni Tartu linna koolidevahelistel turniiridel, kus medaliteni on küünditud.

Meenutuseks veidi ajalugu:

2014 - hõbe (kliki lingil)

2015 oli staadion remondis ja turniir jäi ära. 

2016 - pronks (kliki lingil)

2017 - pronks

Samal turniiril osalenud Raatuse kooli 4.-5. klasside võistkond kaotas alagrupis 2 mängu ja edasi ei pääsenud. Edasipääsust jäi tegelikult puudu vaid üks värav ehk üks viik. Kahjuks kaotati aga valusalt 1:2, kuigi võimalusi, tühjast väravast möödalöömisi, latte ja poolvõimalusi oli ohtralt, kuid realiseerimine jättis soovida. Kellel ei vea jalkamängus, sellel veab... Milles, selle jätame igaühe enda fantaasia viljaks.