25. aprillil toimusid Raatuse kooli 7.-9. klasside noormeeste meistrivõistlused lamades surumises. Sündis kolm märkimisväärset kooli rekordit, mille sepistasid kokku neli tugevat ja sportlikku noorhärrat - Harry Tänna, Reyo Gutmann ning vennad Marek ja Jarek Kurul.


Rekordarv osalejaid

Aga kõigest järgemööda. Tegelikult sündis esimene rekord juba enne võistluste algust. Nimelt oli võistluste rekordiks läbi ajaloo suurim osalejate arv - 24.

Võistluste üldvõitja Harry Tänna 8.b klassist võttis oma nimele uue Raatuse kooli lamades surumise rekordi, mille numbrid on eelmisest nädalast 67.99 Wilksi punkti. Kes soovib pikemalt selle jõutõstmises laialt kasutusel olevat jõu ja kehakaalu koefitsiendi arvutusmehhanisme uurida, saab seda teha sellel lingil.
 

Treenida tuleb mitmekülgselt

Harry püüab ennast vormis hoida väga mitmekülgselt, sest lisaks jõusaalis rassimisele, käib ta ka aerutamistrennis ja jooksmas.

„Alguses oli raske ennast treeningutele sundida, aga kui nägin esimesi tulemusi ja arengut, hüppas motivatsioon lakke ja nüüd tahan saavutada aina enamat,“ rääkis rekordi püstitanud noormees.


Positiivse olekuga rekordimees Harry tõstab 20 kg kangiketta õlale nagu udusule.

Eelmine rekord, mis jõudis püsida napi ühe aasta, sündis eelmise aasta kevadel, mil Maldis Sveno Laur sai tulemuseks 63 Wilksi punkti. Selle ületas ka teiseks tulnud Jarek Kurul (9.b), kes sai tulemuseks 63.25 punkti.

Üksinda pea sada kilo, kolmepeale ligi veerand tonni

Jarek, kes koos oma kaksikvenna Mareki ja klassivenna Reyoga harjutab jõusaalis tervelt 6 päeva nädalas, surus rinnalt 92,5 kg ning see on Raatuse kooli absoluutne rekord. Sellega sai ületatud kaks aastat püsinud Erich Kivivare rekord 85 kg.

Ka klasside arvestuses sündis uus kooli rekord, mille sepistamises oli oma osa kõikidel kolmel juba mainitud 9.b klassi noormehel. Uued kolme peale üles surutud kilode rekordnumbrid kirjutatakse nüüdsest 242,5.

Purustati kaheksa aastat vana rekord

Võistkondlik rekord on eriline just seetõttu, et purustatud sai tervelt 8 aastat püsinud tipptulemus ning seda koguni 42,5 kilo võrra. Olgu võrdluseks öeldud, et nt 2016. aastal võideti võistkondlikus arvestuses 192,5, 2015. aastal 187,5 ja 2014. aastal 195 kiloga.

Võistluste korraldaja, kehalise kasvatuse õpetaja Margus Udekülli sõnul oli seekordne võistluste tase väga tugev ning kiidusõnu väärivad kõik osalejad. Ka publikut jagus ning võistluste õhustik oli, lisaks õhus olnud sportlikule pingele, ka äärmiselt positiivne ja toetav.

„Poisid toetasid üksteist, iga õnnestunud katse peale aplodeeriti. Kõik hoidsid kõigile pöialt. Duell esikohale oli äge. Jarek valis viimaseks raskuseks 100kg. Seda ta seekord paraku üles ei suutnud suruda. Katse ise oli siiski lootustandev ning selle ülessurumine oleks talle toonud ka võistluse üldvõidu. Peale mõõduvõttu surusid poisid üksteisel kätt ja tunnustasid vastastikku. Väga mõnus ja soe tunne oli selliseid asju pealt vaadata ja selles atmosfääris olla.“

Kõige taga on töö ja harjutamine

Kindlasti ei olnud seekordne rekordite sadu juhuslik või tühja koha pealt tulnud tulemus. Nagu juba eelpool mainitud, harjutavad kõik uued rekordiomanikud kõvasti ning ennekõike ongi tulemuste taga töö, higi ja vaev.

Nii sünnivad head tulemused ja areng mitte ainult spordis, vaid kõikides teisteski eluvaldkondades. Harjuta, harjuta ja veelkord harjuta, on siin märksõnadeks. Ja kui tahad tulemusi saavutada, ole mitmekülgne.

Võitmata võistlused ja võistlushirm

Näiteks tegi päevakangelane Jarek sel talvel sisesõudmises 500 meetri distantsil kooli rekordi 1:27,4. Samal ajal kui Tartu koolidevahelistel võistlustel tuldi võitjaks ajaga 1:29,9. Õpetaja sõnul ei soovinud poisid ise aga kahjuks talvel sõudmisvõistlustele minna. Kuigi tulemuste võrdlus näitas, et täiesti reaalne oleks olnud noppida võidud ka sealt. Nii individuaalselt kui meeskondlikult.

„Minu silmad ei mäleta seda, et keegi põhikooli poistest, kes kaalub alla 80 kg, sõudnuks sellise aja terves vabariigis. Keelitasin neid küll isuga, abi sellest kahjuks polnud. Seekord olid poisid nõus võistlema ja ehk said nüüd lõplikult võistlemishirmust üle. Ilmselgelt oli tajuda, et nad nautisid seda protsessi ikka täiega. Julgen väita, et nad ootavad juba uut võistlust,“ rääkis õpetaja Udeküll. 

Võistluste lõpuprotokolli saab lugeda siit.