23. septembril võtsid üle 100 meie kooli õpilase ja õpetaja ette ühe tänuväärse tegevuse – maailmakoristuse. Ja kõige selle taga seisis üks tore kuuenda klassi tüdruk nimega Marta Eliisabeth Ojamets, kes selle ideega ühel kaunil päeval oma klassijuhataja Aigrid Kõõra juurde tuli. Aktsiooniga sooviti muuhulgas pöörata tähelepanu ka  prügi mõjule meie vee-elustikule, mis on Erasmus+ projekti Blue Countries, kus meie kool osaleb, üheks oluliseks teemaks. Ka Marta Eliisabeth on projekti tegevustes aktiivne osaleja.


Kolmandike arvates võiks koristada tihemini

Koristati mitmel pool kooli lähiümbruses. Nii käis 3.b klass Puiestee tänaval Ohvitseride pargis. Klassijuhataja Tiiu Putrolaineni sõnul läks üritus igati korda.

“Õpilased olid õnnelikud ja rahul, et said maailma puhtamaks muuta. Koristamise käigus õppisid lapsed prügi sorteerima ja avaldasid arvamust, et koristamist võiks teha tihedamini,” ütles õpetaja. 

Konid, süstlad ja kolmekopkane

Nii sealt kui ka igalt poolt mujalt leiti kõige rohkem suitsukonisid, millel teadupärast on loodusesse maha visates ka väga suur ja kole ökoloogiline jälg. 

Nii suure hulga konide leidmise ehk ainus positiivne mõju on see, et suitsetamine ise muutub laste jaoks juba eos sedavõrd ebameeldivaks tegevuseks, et läbi selle saame hiljem ka vähem suitsetajaid ja vähem konisid. Vähemalt selline mulje laste jutust jäi.

Palju leiti ka kilet ja klaastaarat. Samuti süstlaid. Nö toredate leidude hulka tasub aga kindlasti arvata nõukaaegse kolmekopikalise münt, mida lapsed polnud ehk eales näinudki.

 
3.b klassi lapsed oma "saagiga". Foto: Tiiu Putrolainen


Kes senti ei korja, see eurot ei saa

5.aklass, koos klassijuhataja Elina Tsäko ja õpetaja Tõnis Hallastega, koristas Raatuse kooli lähiümbruse tänavaid. Puhtamaks said Raatuse, Jaama ja Kivi tänavad ning pisut ka Narva mnt.

“Kõige prügirohkem oli Raatuse tn piirkond. Nii mõnigi laps oli ebameeldivalt üllatunud, et me niiiiiiii palju suitsukonisid leidsime. Kahjuks leidsime ka süstlaid ning lisaks mokatubakat. Mitu prügikotti täitus klaastaaraga. Põnevamateks leidudeks olid meil suka- ja õlivarras ning mingi plastmassist toru. Mõnel lapsel õnnestus ka paar senti leidudena teenida,” meenutas koristuspäeva õpetaja Elina.


5.a näitab oma meelsust prügi mahaloopijate suhtes. Foto: Elina Tsäko

Koristamine kui võistlus

Koristamine ei tekitanud lastes mingit nurinat. Kuna poolt klassi saatis koristamise retkel õpetaja Tõnis, siis pigem toimus kahe meeskonna vaheline konkurents huvitavamate leidude osas. 

Kuuendad klassid, koos õpetajate Linda, Tuuliki, Aigridi, Priidu ja Margusega, kammisid läbi Ülejõe pargi. Sealtki leiti üsna palju prügi, kuid õpetaja Aigridi sõnul siiski vähem kui viiendikud kooli ümbrust koristades.

Üks 40 miljonist 

Põnevamate leidude hulka kuulusid kindlasti üks jalutuskepp ja tööveterani medal, mida anti omal ajal Nõukogude Liidus välja ligi 40 miljonit eksemplari.

“Igaüks andis oma panuse, kes väiksema ja kes suurema, aga niisama ei passinud keegi. Andsime oma parima, et prügi saaks kogutud liigiti ja seetõttu oli sellest vabanemine ka lihtsam,” rääkis Aigrid.


Vasakul õnnelik Kristin koos leitud medaliga, paremal Karola ja Elisabeth. Fotod: Aigrid Kõõra

Koristamine on tervislik

Eks koristustund pakkus lastele ka mõtestatud liikumist, mis koolitundidele tervislikuks vahelduseks. Samas 6.c klassi Anneli sõnul oli seekordne koristustund isegi liikumistunnist lahedam olnud. Aga eks ta seepärast oligi, et sellist asja polnud nad ju liikumistunni raames veel teinud. Nüüd jälle üks põnev kogemus juures.

Kokkuvõttes võib öelda, et koristuspäev läks igati korda. Mitte keegi ei nurisenud, vaid said hoopis uusi teadmisi ja arusaama kui hooletud ja hoolimatud võivad inimesed olla. Teadvustati endale sedagi, kuidas võib isegi pealtnäha väike prügi, nagu suitsukoni, olla suureks probleemiks loodusele.

Kas Nublu, Kristel ja Nöep tulevad?

Peale koristuse lõppu tehti lastega koolis läbi prügianalüüs ja arutelu selle prügi keskkonnamõjudest. Samuti arutati selle üle, mida saab sellest prügist toota, milline on nt klaaspakendi korduvkasutuse positiivne mõju. Seejärel pandi olulisem kirja, registreeriti see kõik maailmakoristuspäeva kodulehel ning jäädakse nüüd ootama, et äkki naeratabki fortuuna õnnelik käsi sel korral meie koolile ja saame siin näha eksklusiivset kontserti, kus astuvad üles Nublu, Kristel ja Nöep. Mine sa tea.

Aga muidugi oli koristamisest saadud emotsioon juba ilma kontserditagi seda väärt, et kinkida maailmale üks puhtam ja parem päev. Suur-suur aitäh kõikidele lastele ja neile väga head eeskuju andnud õpetajatele!

Vaata ka põgusat fotogaleriid sellest, mida tehti ja nähti. Kõiki koristajaid paraku ei jäänud küll sel korral pildile ja ei saanud ka laulu sisse, aga nemad olid täpselt sama vahvad ja toredad.