Aprillikuu esimesel poolel võttis kaheksaliikmeline Raatuse kooli väga maskuliinne seltskond, sest kaasas olid ainult meesterahvad, ette teekonna Vahemere ääres asuvasse Cartagenasse (Hispaania), kus neid ootas Erasmus+ projekti „Art, Technology and Sport Keep Me Bound To My School“ viimane õpilaste mobiilsusnädal.


Vahepeatus inimtühjas Frankfurtis
 

Lisaks Tartu delegatsioonile olid Hispaanias kohal ka Leedu, Kreeka, Portugali ja Türgi lapsed ja õpetajad. Projekt on rahastatud Erasmus+ programmist, mis on Euroopa Liidu haridus- , koolitus- , noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020 ja pikemalt saab sellest lugeda siit.

„Et hommikul kell 6:10 väljuvale Frankfurti lennule jõuda, hakkasid esimesed meist startima juba enne kella kahte ja nii olimegi kõik õnnelikult kell pool viis Tallinna lennujaamas kohal,“ alustab oma meenutusi projekti tehniline koordinaator, kooli arendusjuht Rene Leiner.

Kuna jätkulend Alicantesse startis alles kell kaks päeval, jäi reisisellidel kenasti aega mõned tunnid pühapäevaselt tühjas Frankfurti linnas veeta. Sõideti metroo ja trammiga, jalutati vanalinnas, käidi jõe ääres, söödi ja oligi käes aeg taas lendama asuda.


Frankfurti kevades.

Üle 2000 aastase ajalooga maapealne paradiis

Alicantest viis tee edasi lõppsihtpunkti, imelisse Cartagenasse. Linna, mille elanike arv on vaid veidi kui poole suurem Tartust, kuid mille ajalugu ulatub kaugelt üle kahe aastatuhande, olles sellega üks vanimaid Hispaanias.

Cartagena on tuntud ka kui väga hea kliimaga linn, kus tänu tihedatele tuuleiilidele ei ole suvel väga palav ning talved on samuti väga pehmed. Nii ei lange ka jaanuaris kunagi temperatuur naljalt alla 10 kraadi (keskmiselt 13,7).

Aastane keskmine õhutemperatuur on 20,4 kraadi, mis teeb Cartagenast väidetavalt Euroopa kõige kõrgema keskmise temperatuuriga linna. Aga soe ja mõnus oli seal tõesti. Lisaks oli õhku, mida hingata.


Markus koos Pablo ja tema emaga, kellest said nädalaks ühe pere liikmed.


La Manga geograafiline ime

Esimesel päeval viis projektiseltskonna tee Cabo de Palos'e tuletorni juurde ja La Manga laguuni äärde, mis on surfajate paradiis, kuna tänu klimaatilistele tingimustele on siin võimalik seda sporti harrastada läbi kogu aasta. Ja kui merel tuult pole, siis on seda laguunis ja vastupidi.

Sel korral oli tuult koguni nii palju, et surfajatelgi oli tegemist oma purjede pusti hoidmisega. Vees ujumas julges ainsana kõikide koolide projektiseltskonna peale käia meie arendusjuht Rene.


Need värvid, need imelised Vahemere värvid...


Pimestav Hispaania päike, pani põhjamaa pojad silmi kissitama.


Joosep kuues, Erik teine

Edasi toimus võõrustava kooli IES Mediterráneo tutvustus ja projektinädala ametlik avamine, kus oli kohal ka Cartagena ülikooli esindaja, kelle abil loodi koostöös kõikide osalevate riikide õpilastega mobiiliäpp, mis võimaldas läbi viia põneva mobiilimängu, kus õpilased said aja peale vastata erinevate riikide kohta käivatele küsimustele.

Mängu sai mängida 10 korda ja kellel nende kümne mängu peale kõige enam õigeid vastuseid kogunes, oli ka mängu võitja. Väga hästi läks ka meie poistel, kellest Erik sai kolmanda ja Joosep kuuenda koha.


Erik teise koha auhinda vastu võtmas.

Vahemere kaerajaan 

Õpilased osalesid ka põnevates veespordi tegevustes, toimusid nädala finaaliks kujunenud solidaarsuskontserdi proovid. Eestlased esitasid seal kaerajaani, mida tantsiti siis mõistagi poiste ja õpetaja ja projekti pedagoogilise koordinaatori Lauri Kõlametsa live esitluses Kaera Jaani saatel.

Kontserdi käigus kogutud raha läks mitme Aafrika riigi vaesust kannatavate laste toetuseks. Hispaanias on üsna levinud komme, kus koolidel on kolmanda maailma riikides sõpruskoole või siis konkreetseid lapsi, kelle elu ja haridusteed nad materiaalselt toetavad.



Meeleolusid heategevuskontserdilt ja selle järgselt.

Külastati ka regiooni pealinna Murciat, mis võlus oma arhitektuuriga, vanalinna tänavate, väljakute ja katedraalidega. Cartagenas avanes võimalus külastada ka kohalikku linnavalitsust, mille hoone avaldas muljet oma majesteetlikkusega. Mõistagi viis projektiseltskonna tee ka Cartagena ühe maamärgi, üle 2000 aasta tagasi ehitatud Rooma teatri varemetesse ja muuseumisse.







Murcia värve, varje, meeleolusid. Palju rohkem leiad kahest fotogaleriist - siit ja sealt.


Sumorobotite võistlus

Üheks projektinädala naelaks ja peamiseks ettevõtmiseks oli juba ette planeeritud robootika töötuba ja sellele järgnenud sumorobotite võistlus, mis toimus rahvusvahelistes tiimides.

Alguses ehitati ja programmeeriti robotid, seejärel loositi võistkonnad paaridesse ja läks võistluseks. Kuigi otsene eesmärk ei olnud võit, siis oleme rõõmsad selle üle, et võistkond, kuhu kuulus meie poolt Romet, jõudis lõpuks päris finaali välja.



Hetki legorobotite ettevalmistamisest ja võistlusest.

Jugger massidesse! 

Pingelisele ja põnevale robotite võistlusele järnes mullijalgpalli (vaata stiilinäidet, mitte küll meie projektist) ja meie lastele täiesti uudse Juggeri mängu õppimine ja mängimine.

Poisid lubasid seda mängu koolis ka teistele tutvustada ja miks mitte liikumisõpetuse tundides ja vahetundides kasutusele võtta. Pikemalt saavad huvilised mängust ja selle reeglitest lugeda siit. 

Markus andis selle kohta korraldajatele ka lühikese intervjuu, mida saab vaadata-kuulata siitViiesekundilist klippi kohapealsest mängust, saab kiigata siit ja pikema video juggeri mängust tervikuna leiab huviline siit.



Üks vahva projektireis toob kõigele muule lisaks kaasa unustamatuid emotsioone, sõpru kogu eluks, turnimist puude otsas ja rõõmu sellest, et otsus projekti kandideerida oli üks väga hää otsus.

Kõrvalteed on põnevamad 

Palju aega veetsid õpilased oma majutusperedega ning enne Alicantest ärasõitu õnnestus mõned tunnid ringi vaadata ka selles väga puhtas ja kaunis Vahemere ranniku äärses linnas, kus peamiseks sihtmärgiks võeti Santa Barbara kindlus. Kuna liftisõit sinna oli tasuline, otsustasid poisid koos Lauriga võtta see mägi ära kondiauru kasutades.

See küll vahva mägimatkana õnnestus, kuid paraku läheneti sellelt küljelt, kust sissepääs puudus. Aga tühja sellest, sageli ongi põnevam ja õpetlikum käia teid, mis jäävad peateest kõrvale. Täpselt nagu agu iga selline projektki, mis viib sind koolitarkuste juurest elutarkuste juurde, tuues sind koju tagasi küpsema, laiema silmaringiga ja veelgi parema inimesena.


Kõrvalteidpidi kaljuservale jõudnud matkaseltskond Alicantes. Foto: Lauri Kõlamets


Samal ajal avanes Alicante peatänavatel aga vaatepilt, mida Eestis raske ette kujutada, aga mis Lõuna-Euroopas üsna tavaline - kommunistide meeleavaldus, mis sel korral oli suunatud monarhistide vastu. Taamal paistmas kuulsa Hispaania kunstniku Manolo Valdesi loodud liblikat kujutav Alicante esplanaadi ääristav monumentaalskulptuur.



Lõpetuseks veel paar fotot Cartagena koolimaja puhvetist. Ülal menüü ja alumisel fotol õpetajad tundide vahepeal kraadiga õlut rüüpamas. Jällegi asi, mida Eestis ei kohta. Selle asemel müüakse meie koolides aga ohtralt erinevaid jahutooteid, suhkrujooke ja muud sarnast sodi, mis viib tänapäeval hauda kordades enam inimesi kui õlu. Mitte, et foto autor kutsuks siin üles koolides alkoholi müüma, absoluutselt mitte. Pigem ikka mõtteerksusele, analüüsile ja tervislikule toidusedelile, mis võimaldaks rohkem tervelt elatud aastaid ja kus saatuse koomilisel iroonialgi on oma kindel koht, au ja vägi.


Projekti käigus valmis ingliskeelne tegevuste manuaal, mida kõikidel on võimalik siit lugeda. Muude projektiga seotud uudiste, kodulehe, blogi jms lingid leiab siit.

Ja muidugi vaadake ka rikkalikult varustatud fotogaleriidesse, kust leiab meeli, maitseid, hetki, tundeid, kooliaia, vapustavalt kaunist loodust, hispaania keele tunni õpetajatele, maailma suurima jahtlaeva, paar poseerivat paabulindu ja muidugi hulgaliselt vahvaid inimesi :

ATS projektinädal Hispaanias 1
ATS projektinädal Hispaanias 2

Lisaks vaadake ka projekti käigus valminud videot koolikiusamisest.

Nüüd aga saame lugeda põgusalt ka sellest, mida õpilased ise sellest tegemisi ja mõtteid täis nädalast kirja panid. 

Ja veelgi rohkem allapoole kerides, leiate lisaks ka Lauri Kõlametsa sisukad vastused projektinädalat puudutavatele küsimustele. 

----------------------------

ÕPILASTE TAGASISIDE MOBIILSUSNÄDALALE CARTAGENAS

Hispaania reis oli väga tore ja üllatav. Üllatav selles mõttes, et ma ei oodanud niisugust maastiku ja sellist kõrbe täis põõsaid ja kaktusi, kuna olen ikkagi harjunud suurte puude ja rohumaadega.

Lisaks oli see kogemus tänu inimestele veelgi toredam. Kõik hispaanlased olid väga lahked, isegi võõrad keda kohtasid kas tänavatel või kauplustes. Teistest riikidest tulnud inimesed olid ka väga rõõmsameelsed ja sõbralikud.

Sain ka uusi teadmisi, näiteks teadmisi hispaania kultuurist ja ka seda, et neil on väga erinev maitsemeel, kuna nende tüüpilised toidud olid väga huvitava maitsega.

Õppisin Hispaanias olles ka olema rohkem sotsiaalsem. Huvitaval moel ei olnud ma väga sotsiaalne, aga Hispaania reisiga muutus nii mõndagi. Näiteks kõik tahtsid ruttu sõpradeks saada ja hispaanlased küsisid ja rääkisid väga palju.

Saades perega tuttavaks oli algul väga kummaline ja imelik tunne. Imelik oli olla järsku võõras majas kuskil võõras riigis, aga õnneks oli mul tore ja sõbralik pere.

Arvan, et oleksin pidanud rohkem nendega suhtlema ja rääkima, kuid kuna see oli ka mu esimene kord osaleda rahvusvahelises projektis arvan ma, et see vajab lihtsalt harjumist.

Mõeldes sellele nädalale, tulevad mulle meelde need toredad inimesed, aga kõige huvitavam ja lahedam kogemus oli see, kui me ronisime mäest üles mööda müüri, kuigi see ei olnud projektiga seotud. 

Teine või kolmas päev kui me käisime sõitmas kanuude ja draakoni paadiga. See päev oli eriti lahe, kuna siis oli ka soe ilm ja saime pärast ujumas käia.

Ühel päeval tegelesime ka robootikaga, mis oli lahe, sest olime erinevates tiimides ja, kuna ma ei olnud osalenud robootika võistlustel varem, oli see kogemus veelgi lahedam.

Sumovõistlusel õppisin ma et tiimi töö oli eriti vajalik ja kuna me olime segatiimides ning mitte eestlastega koos, oli vaja palju suhelda.

See projekt oli üldiselt väga tore kogemus, mille sarnastes soovin ma ka tulevikus kaasa teha. Soovitan ka kõigil teistel niisugustes projektides osaleda.  

Olen nüüd inimestega suhtlemises julgem.

Hispaanlastele on väga südemelähedane jalgpall. Inimesed tunduvad jutukamad ja sõbralikumad. 

Enda kohta sain teada, et mulle meeldib olla rohkem aktiivne kui toas passida. 

Enim jääb mulle meelde erinevate sportmängude mängimine – mullijalgpall, korvpall jne. Meeldis ka väljasõit Murcia linna, kus käisime ajaloolisi maju vaatamas.

Sumorobotite võistlusel õppisin tiimitööd paremini tegema.

Kindlasti andis see reis mulle kogemust inglise keele osas ehk sain arendada enda inglise keele suhtlemisoskusi. Ma sain näha millised on Hispaania inimesed võrreldes eestlastega.

Kindlasti olen ma nüüd tulevikus kindlam oma inglise keele osas ehk kui vaja inglise keeles suhelda, siis ma ei jää enam nii hätta ja saan üsna hästi hakkama.

Minu jaoks üsna põnev fakt oli see, et hispaanlased söövad õhtust üsna hilja eestlastega võrreldes. Kui eestlased söövad õhtust kuskil kella 7-8 ajal siis seal söödi 9-10 ajal. Ja mulle oli see üsna harjumatu - kui olid harjunud sööma varem ja siis lükkub kohe paugust peaaegu 2 tundi edasi. Lisaks veel ajavahe ka.

Ütleme nii, et mina väga ei õppinud enda kohta väga suurt midagi. Loomulikult peamine harjumatus oligi selle päevase söömisega või õhtusega. Ja üks asi oli see veel, et sellistest projektidest, kuhu sa saad ise kuhugi minna, tuleks osa võtta võimalikult palju, sest see on lahe, kuidas sa tutvud uute inimestega ning avastad uut kultuuri.

Peamine asi mida selle projekti vältel sai harjutada ning natuke lihvida oli oma suhtlemisoskust.

Kõige rohkem jäävad mulle meelde need inimesed, kes seal kõik olid. See kui rõõmsad ja vabad inimesed nad olid see lihtsalt peab meelde jääma.

Kindlasti üks huvitavamaid kogemusi oli see kui me proovisime õpetaja Lauriga Alicantes sinna kindluse juurde ronida üle mägede. Aga ütleme nii, et üsna raske on niimoodi paremaid hetki välja valida kui põhiliselt terve nädal oli mälestusväärne alates sellest, kui me sinna jõutsime ning kuni selleni kui me sealt lahkusime. Kõik need emotsioonid ja tunded.

Minule isiklikult ei andud see sumo robootika tunnid midagi väga juurde mis me seal tegime. Kas asi oli selles, et me tegime seda terve nädala jooksul ühe korra või see, et mul on juba varem üsna palju kogemusi Lego robotitega.

Hispaanias õppisin ma kõige rohkem võõraste inimestega suhtlemist inglise keeles, ja ka niisama suhtlemist. Sain põnevat teada Hispaania kultuuri ja elu kohta, kuna kogesin Hispaania elu tervelt nädal. Mulle täitsa meeldis Hispaania kultuur.

Kõige enam arendas see reis minus suhtlemisoskust nagu eelnevalt mainitud. Kõige rohkem jääb mulle meelde kogu Hispaania reis kuna kõik oli väga huvitav ja äge. Nüüd oskan paremini roboteid programmeerida.

See reis oli väga lõbus ja sama moodi ka hariv. Seal olid tegevused, mis mind päriselt hoidsid huvitatuna ning samas ka õpetasid midagi. 

Ma sain teada, palju rohkem Hispaania ajaloost, Cartagena ajaloost. Ma nägin millega tegelesid Cartagena noored oma vabal ajal.

Ma sain teada, et ma oskan jalgpalli paremini kui ma arvasin.

See reis aitas mul kasutada praktiliselt inglise keelt ning sain ka kasutada oma orienteerimis oskust. Mu lemmikud seal olid  jällegi inimesed, nendega oli lõbus suhelda ning nad olid väga sõbralikud.

Cartagena ise oli ka väga ilus ja natuke nagu Tartu, mis mulle meeldis. Ma sain aru, et roboti sumovõistlustel on ka vaja head õnne. Sul võib olla parim robot ja parim programm, aga sa kunagi ei tea, kas keegi teine õnne peale sind välja lükkab.

See reis andis mulle rohkem ka sotsiaalseid oskusi ja sain näha tavalise Hispaania pere elu ja kombeid. Lisaks sain palju kogemusi suhtlemises inimestega, kes ei räägi inglise keelt nii hästi kui mina.

Kõige rohkem õppisin seda, et edaspidi osalen aina rohkem sellistes projektides. Nendes projektides kohtame kõige lahedamaid ja huvitavamaid inimesi. Hispaania on huvitava maa kuhu reisida. 

Ma sain teada, et näiteks Hispaania koolides selline koolisöökla, nagu meil, puudub ja nad söövad kas siis kodus või võtavad kooli kaasa. Neil pole musta leiba ega midagi sellist, vaid ainult valge sai.

Ma sain teada, et ma oskan normaalselt inglise keelt rääkida ja et oskan luua kontakti võõraste välismaalastega ning juhtida tiimi koos nendega.

Mina ütleksin et see projekt arendas minus kõige enam sotsiaalseid oskusi ja meeskonnatööd ning ka maailmast arusaama, orienteerimise oskusi ja inglise keelt.

Mulle jäävad kindlasti meelde need toredad õpilased, kuna ilma nendeta ei oleks see reis olnud nii põnev ja nii lõbus. Kindlasti ka Cartagena ehk see linn, kus me olime oma põhilise aja ning ka Murcia, mis oli Cartagena lähedal olev linn. 

Kindlasti tean lego EV3 robotitest rohkem ja ka oskan inglise keelt paremini. Tänu sellele mängule, mille nad välja töötasid, kus olid riikidest küsimused, tean nüüd teistest riikidest ka paremini ja mu silmaring laienes. Sain rohkem sumolegode võistlustest teada. Hea kogemus oli ühte väheke professionaalsemalt korraldatud ja õigete reeglitega võistlust kogeda.

Minu arust oli see väga lahe projekt. Lõbus oli minu jaoks ja väga huvitav kindlasti. Suhtlen nende inimestega edasi, keda kohtasin ja kindlasti innustan ka teisi rohkem osalema projektides, sest see oli tõeliselt lahe.

Suur tänu meie õpetajatele ,et nemad tegid ka selle väga huvitavaks ja tulevikus tegelen rohkem projektidega, sest see oli väga hea esimene kogemus.

Üks parimatest projektidest, milles olen osalenud.

----------------------------


VASTAB LAURI KÕLAMETS

Mis Hispaanias sealse koolielu juures kõige enam meelde jäi, mis üllatas või inspireeris?

Hispaania kooli puhul oli esmapilgul haaravaks arhitektuur. Maja ei tundunud tänavalt vaadatuna suur, kuid sisenedes avanes kolmest hoonest koosnev süsteem, mis oma kolme korrusega pakkus õppimisvõimalusi umbes 1000 õpilasele. Seest suurem kui väljast. Ühes koolis oli võimalik õppida nii gümnaasiumi kui ka kutsekooli õppekaval. Seda meil Eestis ei kohta.

Kaasava hariduse mõttes on Hispaania Eestist kõvasti ees ning võimaldab tugiisikute abiga õppida koos „tavalastega“ koolis nii pimedatel kui ka liikumispuudega lastel. Eestis juhtub seda endiselt harva. Seal riigis on see pigem tavaks kui erandiks. Alates jaanuarist 2018 kehtis koolis nutitelefoni kasutamise keeld. Kui laps eirab ettekirjutatut, siis kutsutakse koheselt vanemad kooli, olgu siis vanemaks kirurg või näitleja, tööpostilt peavad nad viivitamatult lahkuma ning andma lapse tegevuse kohta kooli juhtkonnale selgitusi. Seega on koolil seal perede üle päris suur mõjuvõim.


Milline oli sinu isiklik eesmärk selle nädala jaoks ning kuidas õnnestus selle täitmine?

Soovisin külastada tunde, et saaksin oma magistriõpingute jaoks teha ära vaatlemiseks vajaliku kodutöö. Eesmärk sai täidetud. Külastasin loodusõpetuse tundi 8-ndale klassile.

Antud õppeprogrammis puudusid eraldi keemia ja füüsika tund ning neid käsitleti ühiselt "science" nime all. Tunni teemaks oli stöhhimeetria, mida eesti põhikooli õppekavades süvitsi kindla nimetuse all ei käsitleta ning pigem leiab see käsitlust ainult ülikooli õpingutes. Rühmatöö vormi kasutamist kahjuks ei näinud, küll prooviti motivatsiooni üleval hoida diskussiooni ja konspekteerimise abil.


Mis nädalast tervikuna kõige enam õpetas ja miks? Millised on sinu järeldused õpetajana?

Eestipoolne meeskond oli väga hästi komplekteeritud. Need õpilased, kes omavad üldises akadeemilises tasemes koolis nõrgemaid tulemusi, olid väga head suhtlemises ning keele valdamises ja täiustasid reaalainetes osavaid olevaid poisse, kes suhtlemises end alguses tahaplaanile hoidsid.

Õpilasi võis usaldada ning kordagi ei olnud probleemi, et keegi oleks kuskile kaduma läinud või kohtumispaika hiljaks jäänud. Viimasel päeval oli poistel veel etteaste solidaarsuskontserdil, kus tantsiti ja lauldi "Kaera-Jaani". Tundub, et antud seltskonnale võib arengu soodustamiseks arengu soodustamiseks anda teatud olukorras rohkem vabadust ning iseseisvust.


Mis Cartagena koolimaja disainis silma jäi?

Silma jäi koolis eksisteeriv pressiruum, mis jättis väga võimsa mulje kooli suhtekorraldamisest. Pressiruumist kohtuti linnapeaga või tähtsamate külalistega ning vajadusel pidasid direktor ja õpetajad koosolekuid lastevanematega.

Meil sellist ruumi pole, kuid samas jätab see lastevanematega suhtlemisel ebavõrdse olukorra, milles ei suhtuta neisse kui partneritesse, vaid vaadatakse neid kõrgemalt positsioonilt. Ei saagi veel täpselt aru, kas sellist ruumi oleks meile kooli vaja või mitte.


Mida meie õpilased sinu hinnangul kõige rohkem selle nädala jooksul õppisid, miks oli see neile arendav?

Projekti üheks suurimaks eesmärgiks oli kasutada tehnoloogiat. Lego robotitega sumovõistluseks ettevalmistamine andis neile rühmatöös väga palju kogemusi, kuna kõik võistkonnad oli kombineeritud erinevatest riikidest pärit osalejatest.

Õpilased said tutvuda kohaliku meluga ning elada autentset hispaania elu. Lisaks pidev suhtlemine inglise keeles ja võime kohaneda võõras keskkonnas annavad neile suured eelised hilisemas karjääris. Minul sellised võimalusi nii noorelt ei olnud ning pean neid kõike praegu looma.


Kirjelda palun mõnda põnevat üllatusmomenti kohalikust koolielust, eluolust või reisist tervikuna.

Kõige nauditavamaks oli minule Alicante linnas Santa Barbara lossimäel ronimine. Jõudsime poistega lossimüüri välisele küljele mööda loodusliku matkarada ning mõistsime üheskoos, kui raske võis aastasadu tagasi olla ühe linna vallutamine.

Suurimaks üllatuseks oli, et õpetajad joovad kohvi asemel väga palju Coca-Colat, mida tarvitatakse hommikul, lõunapausidel ja ka õhtuooteks.


Suurte tsitruseliste fännidena proovisin ühte mandariini otse tänavalt. Kahjuks hooaeg veel ei olnud ning meeletu hapukus tegi puuvilja söömise võimatuks.


Mis projektitegevuste väliselt Hispaania kõige sügavama mulje vms jättis?

Meelde jäi eeskätt Hispaania külalislahkus, millega tehti meie kohal olek väga õdusaks. Leidsin oma klassis õppiva kuue poisi seas uusi toredaid külgi, mis tegi nädala veelgi paremaks ning meeldejäävaks. 

Õpetajana nautisin kohaliku kooli kohvikut, kus õpetajad said pingelisest tööst vajadusel aja maha võtta ning teed ja kooki nautida.

Inspireerivaks oli kogu kliimast ja geograafilisest asendist tingitud keskkond, mis põhjamaiselt kargele inimesele istus väga hästi ning paneb unistama soojast suvest.

Samuti lubavad aastaringselt üle 10 soojakraadi olevad ilmad õppida õues, teha erinevaid loodusteaduslikke avastusi ning kasvatada taimi vajaliku koolitöö jaoks, mida meie kliima õppeperioodil ei luba. 

Kahjuks ei õnnestunud saada täpsemat selgust sealsete õpetajate omavahelisele koostööle ja arvatavasti on see ka raske. Nimelt teeb Hispaanias kooli direktor vabanenud õpetaja ametikoha osas kohalikule omavalitsusele avalduse, mille peale viimane siis talle „põrsa kotis“ tööle saadab. Tuleb ta küll avalikus nimekirjas oleva paremusjärjestuse alusel (õpetaja kutseeksam, ülikooli tulemused, varasem kogemus), kuid väga heale meeskonna komplekteerimisele see väga palju kaasa ei aita.


Meenub sulle lõpetuseks midagi iseloomulikku, naljakat, põnevat hispaanlaste või nende eluolu kohta, mida reisil nägid-kuulsid?

Parima nalja tegi minu jaoks Karl. Nimelt panime alati paika asjade valvamise eest vastutaja avalikus kohas. Cartagena raekoja ees seistes jäi selleks inimeseks Karl. Nali seisnes selles, et kui ülejäänud seltskond liikus suveniiride poodi ja Erik küsis Karlilt üle, et kas ta vaatab asju, siis sõnas Karl: "Erik, oot, kas sinu sinise kotiga jooksis praegu üks tegelena majade vahele?"