Oktoobrikuu lõpus startis kaugel Itaalias, Sitsiilia saarel üks järjekordne meie õpilastele avastamis- ja õppimisrõõmu pakkuv rahvusvaheline projekt Wander With Wonder, mille kohta võime kasutada ka artikli pealkirjas toodud lühendit WWW.

Nelja riigi koolid otsimas põnevaid digilahendusi

Esimene projektikohtumine oli mõeldud ainult õpetajatele ja projektide koordinaatoritele ja toimus meie partnerkoolis Liceo Statale Pascasinos, mis asub Marsala linnas Sitsiilias. Saarel, mis on veidi suurem kui pool Eestist. 

Projekt Wander With Wonder, on rahastatud Erasmus+ programmist, mis on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020.

Meie koostööpartneriteks on koolid Itaaliast (Marsala, Sitsiilia), Leedust (Kaunas) ja formaalselt Prantsusmaa koosseisu kuuluvalt kaugelt Reunioni saarelt India ookeanis. Projekti sisupool keskendub väga lühidalt öeldes ennekõike sellele, kuidas õpilased saaksid õppetöös paremini ja tulemuslikult kasutada tänapäevaseid digivahendeid.

Kaks aastat ühist õppimist

Kahe aasta jooksul tehakse üheskoos päris palju tööd, tutvutakse mitmete erinevate digikeskkondadega, mis pakuvad võimalusi nende kasutamiseks õppetöös jne. Toimuvad mobiilsusnädalad kõikides partnerkoolides ja igakuised tegevused koolis, mis nagu projektides ikka, toimuvad aeg-ajalt ka õppetöövälisel ajal. Ehk siis lisaks riikliku õppekava esimesele seitsmele pädevusele, lisandub selles rahvusvahelises projektis jõuliselt ka kaheksas. Kaks aastat ühist õppimist.

Projekti pedagoogiline koordinaator Raatuses on õpetaja Lauri Kõlamets. Sihtrühmaks õpilaste hulgast on 6.-8. klasside lapsed.

---------------------------------

Esimese projektikohtumise Itaalias avamegi nüüd läbi õpetaja Lauri Kõlametsa mõtete, mis liiguvad sel korral nii ajaloolistel kui tänapäevastel radadel.

Asume teele.

Erasmus+ projektides on, lisaks projekti peateemale, minu isiklik huvi alati ajalugu ja riiklik haridussüsteem. Seekord viin ma teid aga veidi teist rada pidi ja proovin tuua teieni tükikese Itaaliat. Nii, nagu mina seda nägin.


Pikk ja verine ajalugu

Kui hakata uurima meie partnerkooli Marsala linna ajaloolist tausta, siis on tegemist ühe linnastumise lättega. Veel enne seda kui tekkis asustus Marsalas juhtus see linnast umbes 500 m kaugusel Vahemeres asuval Motya saarel, mis praegu kannab San Pantaleo nime.

Vahemärkusena peab ütlema, et kui külastada sealses piirkonnas ajaloomuuseumit, siis tuleb vaadata paarsada meetrit eksponaate, enne kui jõuab aastasse “0”. 

Tõenäoliselt on Motya saar asutatud juba 700 aastat eKr ja kuulus foiniiklastele, kes liikusid tihti Lõuna-Hispaania ja Kartaago (praegune Tuneesia pealinn Tunis) vahet, olles saavutanud kontrolli Vahemere kaubanduse üle.

Kartaagol puhkes 5. sajandi alguses eKr Sitsiilia pärast tüli kreeklastega ja lahenduse probleemile andis hoopis Rooma, kes hävitas kolmandas ja ühtlasi ka viimases Puunia sõjas Motya saare elanikud (397 eKr) ja muutis kõik Kartaago alad Rooma provintsideks.

Sadam kultuuride ristteel

Need, kellel õnnestus põgeneda, jõudsid praeguse Marsala linna aladele, kuhu hakati uut asustust rajama. Muide Marsala nimi tuleb araabia keelest, milles sõna “marsā ” tähendab sadamat.

Kultuurilises võtmes on siin segunenud Lähis-Ida, Euroopa ja Aafrika traditsioonid (Tuneesia on ainult 155 km kaugusel). Toidulaual leidub nt kuskussi, pizzat, pastat ja vürtsikaid aafrika pajaroogasid.

Tektoonilises mõttes asub Marsala seismiselt aktiivsete piirkondade teises tsoonis. Vahemaa Sitsiaalias asuva Etna vulkaaniga on umbes 225 km. Viimane tõsisem maavärin, tugevusega 4,6 magnituuti Richteri skaala järgi, oli Marsalas 7. juunil 1981.

Ajaloohuvilistele veel niipalju, et Marsalas randus 11. mail 1860 Itaalia erinevate provintiside suur ühendaja ja seetõttu ka tänase Itaalia riigipiiridele kuju andnud Giuseppe Garibaldi (võrreldav sakslaste Bismarckiga) koos oma 1000 sõjamehega. 19. juulil kirjutati alla vaherahu ning nende kahe kuupäeva auks on antud nimed ka linna tänavatele.


Sool tõi sissetuleku

82000 elanikuga Marsala on tuntud kui soola ja veini linn. Linna ümbritseb meres omapärase kujuga Isola Grande saar, mis moodustab linna ette Vahemerre madalaveelise laguuni. Hetkel on 1-2 m sügavune laguun lohesurfarite paradiis, kuid enne seda, umbes 2500 aastat tagasi rajasid foiniiklased sinna kivitõketega basseinid, milles päikese abiga aurustunud mereveest saadi meresoola.

Soolast sai tõsiseltvõetav kaubavahend aastatuhandeid tagasi ning ta on seda ka praegu. Vesi aurustub ja sool kristalliseerub basseini põhja. Ainuke erinevus minevikuga on ekskavaatorid, mis kühveldavad soola kokku ja tuuleveskite asemel, mis jahvatasid soolatera peenemaks on nüüd elektrijõul töötavad veskid.

Kui on vaja toota roosat meresoola, siis lisatakse kuivatustiiki mingisugust bakterit, mis elutegevuse tagajärjel muudab vee roosaks ning seetõttu värvub ka sadenev NaCl roosaks.

Tõsisem tööstus Marsalas puudub. Elatakse turismist ja väikeettevõtlusest. Eestlastel on siit mida õppida. Aegajalt suletakse Ida-Virumaal mõni tehas, mille tõttu on tööta paljud energeetika sektoris töötanud inimesed, kes iseseisvalt ettevõtlusega riskida ei julge.

Makstud hinded?

Tuleme nüüd aga ikkagi tagasi hariduse juurde. Viimane on kõikidele Itaalia riigi kodanikele Itaalias tasuta, kuid lubatud on ka õppemaksuga erakoolid.

Huvitaval kombel on hariduse ja tööjõu uuringute tulemustes õpilastel paremad tulemused avaliku sektori koolides. Kohaliku hispaania keele õpetaja Rosella Sergio Giacalone Giunta sõnul on Itaalia ajakirjanduses üleskerkinud teemad, kus erakoolides on vanemad maksnud isegi laste hinnete ja eksamitulemuste eest.

Itaalia koolisüsteem jaguneb viieks osaks:

a) lasteaed (it. scuola dell'infanzia)
b) algkool (scuola elementare), mis kestab 5 aastat (6-11 aastased)
c) põhikool (scuola secondaria di primo grado/scuola media inferiore), 3 aastat (11-14 aastased)
d) keskaste (scuola secondaria di secondo grado/ scuola media superiore), 5 aastat (14-19 aastased)
e) ülikool (università)

Keskastmes on kolm võimalust. Kas liceo (humanitaar suunaga keskkool), istituto tecnico (reaalainete suunaline keskkool) või Iistituto professionale (kutsekool).
 

Kool kui kummitempel

Kas lapsevaneman saab kooli valida? Vastus on ei ja jah. Algkooli liiguvad lapsed piirkonna järgi, põhikooli saab valida, kuid keskastmesse pääseb sisse keskmise hinde järgi või mõne kooli puhul ka eraldi sisseastumiskatsega.

Ministeerium jagab kõikide koolide vahel ära suunad, mida koolid peavad arendama. Ise valida pole võimalik. Kooli arengukava kirjutatakse vastavalt selle järgi, kuidas viiakse ellu riikliku poliitikat. Koolijuht ise otsutada ei saa. Direktor ongi koolis pigem lihtsalt allkirjaõiguslik inimene. 

Meenub seik, mil vaatasime kooli auditooriumist kooli tegevusi tutvustavat videot ning direktor kutsus töömehe appi kardinaid ette tõmbama, et pimendada ruumi. Töömees ei saanud siiski sellega hakkama ning direktor ütles kõva häälega “täiesti kasutu inimene, aga ma ei saa midagi teha”.

Vetsupaber ministeeriumist  

Naljaks on veel see, et kooli toetav personal (koristajad, remondimehed jne) ei allu direktorile, vaid ministeeriumile. Kui nt tualetis on paber või seep otsas, tuleb helistada kohalikku ministeeriumi rakukesele, et ta paluks töötajatel vajalikke vahendeid osta.

Probleemi lahendamine võib teinekord aega võtta kümneid nädalaid ning targem on lõppkokkuvõttes ise paber osta. Nii oli käitunud ka meie partnerkool ning varustanud õpetajate WC paberi ja seebiga.

Kõvemad koolid, kellel on poliitilistes ringkondades paremaid sidemeid, saavad teinekord omale väikse eelarve, et palgata korrashoiuteenust pakkuv ettevõte. Kuigi Liceo Statale Pascasino direktor oli Itaalia Partito Democratico liige, ei olnud temal siiski veel nii suurt võimu.

Direktoril pole võimu inimeste vallandamiseks, ega palkamiseks ja ka palgaga ei saa mõjutada tegemata töö eest. Tegelikult on riike Euroopas, kus direktorid saavad mingilgi määral otsustada koolis töötajate palkade üle, väga vähe - Taani, Eesti, Läti, Leedu, Holland, Rootsi ja Island.
 

20 wild card’i koolijuhi taskus

Itaalia kooliaasta kestab 200 koolipäeva ja direktoril on kohustus jagada ära õppeaasta jooksul 20 päeva, millal on võimalik lisaks jõulu-, kevad- ja suvevaheajal veel puhata. Enamasti otsustatakse need siduda erinevate kiriklike pühade ja pühakute päevadega, mis on katoliiklikus riigis (Itaalias on 74,4% katoliiklasi) üsna tavapärane. 

Õpetaja Rossella ütles, et on ka direktoreid, kes pühakute päevi ei järgi ning seetõttu on vabad päevad erinevatel aegadel ja tekitab segadust. Eriti veel kui enda lapsed käivad teises koolis.

Õpetajaks õpitakse ülikoolis 3+2 süsteemis või sisenetakse süsteemi läbi toetavate kursuste. Nt kui omad 4 aastast bakalaureuse kraadi on võimalik käia kaks aastat täiendõppel + üks aasta läbida didaktilisi kursusi. Tundub raske? Tegelikult mitte, sest palju noored kasutavad sellist süsteemi.
 

Tee vähem, saa rohkem ehk vähemotiveeriv töökorraldus 

Kuna tööle saadakse koolidesse riikliku nimekirja alusel, sooritades selleks kutseeksami ning arvestades pidevat õpetajate ületootmist on tavaline, et kooli asutakse tööle alles 30 aastaselt. Enne kui ministeeriumil pole sinu valitud piirkonda pakkuda täisajaga töökohta, on võimalik võtta ennast arvele ning töötada nt üks päev või mõned tunnid nädalas asendusõpetajana.

Alternatiivina saab töötada erakoolides, kus palgad on madalamad. Palk on alustaval õpetajal 1200 € (neto) ja tõuseb seoses lisaprojektide ja tööstaaži aastatega kuni 2400 euroni (neto). Direktori töötasu on kogu aeg sama - 3500 € neto.

Samas, kui õpetaja ei soovi, ei pea ta ennast kunagi täiendama ja võib rahulikult ideedega aastast 1990 töötada 35 aastat. Tundub igati paradiisina nn mugavusstsoonis õpetajatele. Ära liiguta ja palk tõuseb. Sarnane olukord on ka nt Kreekas, Küprosel, Hispaanias ja Prantsusmaal.
 

Õpside koolituspäev jätab lapsed ületunde tegema

Mis puutub koolitustesse, siis võib direktor otsustada, et mõnel tööpäeval on kõikidel õpetajatel hommikul koolitus ja lapsed kooli ei tule. Kuid arvestama peab sellega, et lastele tuleb koolipäev tagasi teha ja reeglina on järgmine koolipäev topelt pikem.

Naisõpetajad lähevad Itaalias pensionile 65-aastaselt naised ja mehed 67-aastaselt. Aga selleks, et saada pensionit, peab olema tööjõuturul vähemalt 35 aastat. Kui aastad pole täis, tuleb edasi töötada.
Riiklikuks standardiks on, et õpetajad töötavad koolides 18 kontakttunniga. Igas klassis on õpilaste piirarvuks 30 ja kui on 200 koolipäeva, siis on ka tööd 40 nädalat ehk sealne õpetaja töötab eesti õpetajast kontakttunde andes 5 nädalat rohkem.

Kuna Eestis käivad õpetajad vaheaegadel tööl (koolitused, õpiringid, tundide ettevalmistamine jne) siis on meie tööajad praktiliselt võrdsed.

Kallis elu tuleb kätte palju vähemate koolitundidega

Mis puutub nüüd elatustasemesse, siis Itaalias maksab banaan 1,5 €/kg, bensiin 95 saab kätte hinnaga 1,6 €/l ja BigMac suure eine 8€ eest. Elu on ikka kallim kui Eestis, rääkimata kinnisvarast, millel on tavaliselt pikk ajalugu. Võta siis kinni, kas tasub või mitte minna Itaaliasse õpetajana tööle.

Eestis käiakse ühes aastas koolis 175 päeva (35 nädalat). Kui arvutada kokku mitu tundi õpib Eestis laps 1. - 12. klassini (põhikool ja gümnaasium), siis on numbriks: 8575 (põhikool) + 3360 (gümnaasium, ilma lisakursusteta) = 11935 tundi. Itaalias seevastu kestab kool 13 aastat, 40 nädalat aastas ja 18 tundi nädalas ehk 9360 tundi.

Kokkuvõttes õpivad itaalia lapsed 2585 tundi vähem kui Eesti lapsed. Pärast sellist arvutust jookseb vist Eesti lastest tühjaks.

Raatuse oleks Itaalias numero uno

Koolidel on oma reitingutabel, mis tuleneb sellest, mida kool teeb lisaks kontakttundide andmisele. Nt konkursid ja välisprojektid. Selles arvestuses oleks Tartu Raatuse Kool Itaalia tipp.


Liceo Statele Pascasino on aga oma maakonna tipp ja õp Rossella arvamuse järgi top 10 seas ka kogu Sitsiilias. Koolis on au sees prantsuse, hispaania ning inglise keel ja esmapilgul jäi mulje, et lapsed (14-19 aastased) räägivad inglise keelt täitsa hästi.

Sitsiilia kooli võiks oma riikliku tasemega võrrelda Eestist nt GAGi või Prantsuse Lütseumiga, aga arvestage sellega, et Sitsiilia saarel elab 5 miljonit inimest. Minule isiklikult tundub, et selles võtmes oleme saanud omale projekti väga tugeva partneri.
 

Tunniplaan kirjutati käsitsi

Meie kaheaastane projekt keskendub IKT vahendite kasutamisel õppetöös. Siin vallas on Itaalia koolil veel palju õppida. Nt tunniplaan kirjutati välja õpetajatele käsitsi ning skaneeritud pilt pandi pdf formaadis ülesse kooli kodulehele. Eestis kasutavad enamus koole selleks tegevuseks mingisugust digitaalset lahendust.

Kuigi kool oli sisustuse osas teinud mõningaid muutusi ja kolmes (sic!) hoones asusid ka sülearvutite või tahvelarvutitega varustatud üksikud klassid, mida nad nimetasid “Smart Lab/ Flipped classroom” (eesti k. tark laboratoorium/ümberpööratud klassiruum) ja kus lapsed said istuda rühmatööd tehes kuuekesi koos, siis ülejäänud klassides valitses tradistsiooniline viiene veerg.

Mis veel kooli hoonetesse puutub, siis tähtsaim administratiivhoone asus linna totaalses keskpunktis, otse Chiesa Madre katedraali ees, millele avanes direktori kabinetist imeline vaade.

Kell 15 pillid kotti

Eelnevate arvutuste kohaselt on õpilastel tunde vähe, kuid kas ka õpetajatel? Tegelikult küll. Kool algas kell 08:05 ja kell 14:00 oli kogu maja juba õpilastest tühi. 14:30 olid ka õpetajad lahkunud ning maja suleti kell 15:00. Eesti töönarkomaanidele oleks selline koht hädavajalik, kus ületöötamist saaks vältida.

Mainiks veel ära, et igale klassile määrati klassijuhataja, kes tegeleb õpilaste ja lastevanematega 5 aastat. Klassijuhataja tundi olemas ei ole ning kui õpilased lähevad õppekäigule, siis räägib selle läbi lastega õppekäigule minev õpetaja. Järgmisel korral, kui juba õpilastega sinna sõidame, uurin kohapeal kindlasti rohkem kodutööde hulga kohta.

Vaata siit ka projektinädala galeriid, kus näeb nii kohalikku koolielu, Marsala kultuuripärandit kui kohaliku looduse lummavat ilu.