9. märtsil toimus Raatuse koolis traditsiooniline algklasside lugemisõhtu, mis oli sel aastal järjekorras juba kaheksas sarnane ettevõtmine. Külas oli sel korral Tartu oma lasekirjanik Mika Keränen. Lugemisõhtu kandis pealkirja „Täiesti salajane!“


Lapsed joonistasid plakateid

Kirjaniku loomingust tuntud salaseltsi Ramps tegevustega seotud lugemisõhtu ettevalmistused algasid juba tükk aega varem.

Kui õpetajad valmistasid ette temaatilisi töötube, siis lastel toimus omaloominguliste temaatiliste plakatite joonistamise konkurss, millele valminud töid näeb ka lugemisõhtu fotogaleriist. Töödest valmis näitus, mis oli 9.-17. märtsini kooli aulas kõikidele vaatamiseks väljas.

Lugemisõhtule esinema tulnud kirjanik pakkus joonistajatele välja kolm auhinnaraamatut oma kirjastuselt Keropää OÜ. Lemmikute otsimisel mõtles ta salaseltsi Ramps liikmetele.


Mis meeldiks Marile, Olavile, Matile?

Esmalt valis ta välja pildi, mis meeldiks Marile. Selle joonistas Germo Sergolov 1.b klassist. Teise pildi juures mõtles ta Olavile. Olavi lemmikpildi autoriks oli Krete Sibul 1.b klassist. Kolmanda pildi valikukriteeriumiks oli see, et see peab meeldima Matile.

Kes Mika loominguga vähem kursis, neile teadmiseks, et Mati oli nahkhiirekõrvadega prantsuse buldog, Mari koer. Mati lemmikuks sai 3.b klassi Karola Purga joonistus. Kõik kolm joonistajat said kingituseks „Jõmmu“ raamatu koos autori pühendusega.

Rahva Raamat pani auhindadeks viis erinevat Mika Keräneni raamatut. Loosida aitas 3.a klassi Juhan Leenurm, kes ise on läbi lugenud peaaegu kõik külla tulnud kirjaniku lasteraamatud ja „Jõmmut“ isegi kaks korda.

Loosi tahtel said auhinnaraamatu omanikeks Eleri ja Mairis Krünvald 3.c, Indrek Kuusik, Sander ja Kaspar Tiits 2.c klassist ja Mia Raud 4.b klassist.


Enne autogrammid, siis jutt

Lugemisõhtu algas kirjaniku autogrammisessiooniga oma noortele lugejatele. Seejärel kuulasid algklasside õpilased suure põnevusega üheksa lasteraamatu autori esinemist.

Kindlasti köidab meie lapsi tõsiasi, et tema raamatute sündmused on seotud Tartu ja Supilinnaga. Kohtumisest kirjanikuga said õpilased teada, et ta ise ei elagi Supilinnas, vaid hoopis meie kooli lähedal Uues tänavas.

Samas on kõik Supilinna laste tegelaskujud päriselust võetud, vaid nimed on muudetud. Mõned juhtumid olid päriselt veelgi hullemad kui raamatus, tunnistas kirjanik. Ta tõi näite kuurikatusele turnimisest ja sinna onni ehitamisest.

Raamatute kirjutamine algas sellest, et ta jutustas oma lastele muinasjutte. Peas oli raamat enne valmis, kirjutamine oli juba keerulisem tegevus. Mitmed head sõbrad on tal abistanud teksti kohendada.


Ei osanud lugeda, aga joonistas

Kooli minnes ei osanud Mika lugeda ja tahtis hoopis liivakastis mängida. Kooliajal ta rohkem joonistas. Raamatule „Armando“ on ta illustratsioonid joonistanud ise. Mika luges eelpoolnimetatud teosest kuulajatele ette ka ühe katkendi ja soovitas 1. klassi õpilastele seda lugemist.

Kirjanikuhärra soovitas, eriti poistel, raamatute lugemist harjutada ja rohkem raamatuid lugeda. „Lugemine aitab elus paremini hakkama saada ja rikastab sõnavara,“ rõhutas kirjanik.


Tulemas on raamatulisa

Esinemine möödus sõbraliku vestluse saatel. Lapsed olid lugenud paljusid Mika lastekrimkasid ja esitasid mitmeid küsimusi. Kirjanik oli lausa üllatunud, et õpilased olid nii palju tema kirjutatud raamatuid läbi lugenud ja teadsid nii sündmusi kui tegevusi väga hästi.

Saladuskatte all tunnistas Mika, et peagi valmib tema sulest uus raamat, mille sündmused on seotud kotinäppajatega.

Ka Mika jalgpallihuvi pole kusagile kadunud. Peale lastega kohtumist plaanis ta staadionile Tartu oma klubide FC Santose ja JK Welco vahelist mängu vaatama minna. Muuhulgas märkis ta, et nii jalgpall kui korvpall on samapalju tähtsad.

Lastele jäi Mika meelde muheda ning humoorika olemisega mees. Kui kohtumine lõppenud, oli aeg töötubadesse loosimiseks. Ligi sada last jagunesid loosi järgi kuude rühma.


Töötoad pakkusid, nalja, põnevust ja meisterdamist

Töötoas „Varastatud epiteedid“ olid kaduma läinud omadussõnad. Laste sõnul sai seal palju nalja, kui tekst koos ülesleitud sõnadega ette loetud sai. Vaja oli ka tähelepanelik olla, et aare üles leida.

Töötoa „Salapärased isikud“ kesksel kohal olid raamatute tegelased. Pärast kirjelduse lugemist oli vaja väljavalitud isikust joonistada pilt ja kleepida see tikutoosile.

Põnevaks tegi tikutoositegelase sisse ja välja liikuv toosikarp, kuhu kinnitati plastiliiniga tikud jalgadeks. Joonistajad said teada erinevatest värvikatest tegelaskujudest ning suutsid seostada neid õigete teostega.

Masupallide töötuba võimaldas meisterdades koostööd teha. Õhupallist ja jahust sai pärast juhendi läbilugemist ja keskendumist nõudvat nokitsemist tore stressipall. Markeriga nägu pähe ja lõbus mängukaaslane oligi valmis.

Rampslaste staabi nimelises töötoas valitses aga asjalik töömeeleolu. Vaja oli süstematiseerida ja õigete raamatupealkirjade alla kleepida sündmuste, tegelaste ja tegevuskohtade nimetused.

Siin aitas kimbatusest üle saada eelnev raamatute lugemine. Nuputamist jätkus ning kuna rampslastel on kirjaniku teostes vaja pidevalt kehakinnitust, et mõte hästi liiguks, siis sai mõnusa taimetee ja küpsistega mõttetööd turgutada.


Salaköök ja kummituste koridor

Salaseltsi salaköök oli sel korral kõige populaarsem töötuba, kus  raamatusõbrad proovisid retseptide ja etteantud toiduainetega omale õhtueinet valmistada. Majoneesist ning keedumunadest valmistatud leivakate sai täienduseks paprika- või kurgiviilukesi ning kõhutäide oligi valmis.

Töötuba „Supilinna radadel“ oli sisse seatud arvutiklassis. Sinna jõudmiseks pidid lapsed liikuma rühmaga koos neljandale korrusele. Väljas oli pime ja et üles- alla liikumine turvaliselt kulgeks, oli ühe poole trepikoda kenasti valgustatud.

Lapsed aga otsustasid oma elu veel põnevamaks teha ja kippusid pimedusse mattunud trepikotta, mida „kummituste koridoriks“ kutsuti.

Kauaks „kummitama“ ei saadud jääda, sest arvutiklassis ootas töö Supilinna kaardiga. Tulemus oli üllatav, sest pärast töötlemist omandas pilt roosa maja kuju ja seos „Vana roosa maja“ raamatuga sai loodud.


Mitu pead on ikka mitu pead

Lugemisõhtute peakorraldaja on läbi aastate olnud õpetaja Mare Kiisk. Sel korral aitasid lisaks temale endale töötubade tegevusi ette valmistada ja läbi viia õpetajad Tiina Vink, Kirsti Allik, Anna-Liisa Kirsch, Luule Vaht, Tiiu Putrolainen, Mare Leivo, Jane Kukk, Pille Kütt, Helina Mugra, Kristiina Pavlenko, Urve Talvik ja Kadri Kosk.

Lugemisõhtu läbiviimist toetasid Tartu Raatuse Kool, Tartu Linnavalitsuse Haridusosakond, Mika Keränen, Kirjastus Keropää OÜ ja Rahva Raamat.

Pilte plakatitet ja hetki lugemisõhtu melust saab vaadata fotogaleriist.


Lapsed koos õpetaja Mare Leivoga masupallide töötoas vahvaid ja omanäolisi stressipalle meisterdamas.