Just sellist pealkirja kannab järjekordne „Tagasi kooli“ kodanikualgatuse projekt, mille raames andis Raatuse koolis 21. aprillil tunde Playtech Eesti kvaliteedijuht Raul Mäesalu (fotol).
2006. aastal Kivilinna gümnaasiumi ja kolm aastat tagasi Tartu Ülikooli infotehnoloogia eriala lõpetanud Raul rääkis üheksandate klasside õpilastele sellest, kui oluline reaalainete õppimine elus on.
Teab ta seda omaenda näitel, kuna ei viitsinud koolis piisavalt pingutada ning sai ühe veerandi matemaatikas isegi kahe. Samas oli tema huvi infotehnoloogia vastu suur, seepärast otsustas ta ka ülikoolis selle eriala kasuks.
„Kahetsen, et ei õppinud koolis piisavalt, mistõttu oli ülikoolis eriti raske just esimene aasta. Nutsin ja tegin matemaatikat läbi pisarate,“ rääkis Raul. Suur huvi eriala vastu ei lubanud tal siiski ka alla anda ning tänaseks on temast saanud väga hea testija, oma ala professionaal.
Raul rääkis õpilastele sellest, mis asi tarkvaraarendus tegelikult on ning millistest protsessidest see koosneb. Esmalt tuleb kellelgi idee mingeid vajadusi läbi uue tarkvara lahendada, seejärel tekib sinna taha ärinõue, algab disainimine, analüüsimine, programmeerimine ja lõputu testimine. Lõpuks antakse tarkvara välja, misjärel toimub edasine hooldus ning uuenduste tegemine. Rauli sõnul moodustab programmeerimine lõpuks üksnes 10–20% kogu tööst.
Raul ise töötab Playtechis just kvaliteediosakonnas, kus tegeletakse suuresti testimisega. Ta naeris, et saab palka selle eest, kui hästi ta teiste vead üles leiab ning neile osutab. Igapäevaste arvuti ja nutitelefoni kasutajatena osalevad ka paljud õpilased endalegi teadmata pidevalt erinevate rakenduste testimises. Seega on testimine väga lõbus, kujutlusvõimet nõudev ja väga vastutusrikas töö.
Kui ehk arvatakse, et tarkvaraarendus on suhteliselt igav, raske ja kuiv tegevus, siis tegelikult ei ole see nii. Väga oluline komponent selle juures on loova mõtlemise ja analüüsivõime olemasolu. Tarkvaraarendus on väga suur intellektuaalne väljakutse. Külalisõpetaja testis tundides õpilaste loomingulisust ülesandega, kus etteantud kirjelduse põhjal tuli pakkuda võimalikke veakohti, mida testida.
Juttu oli ka sellest, kui suuri kahjusid üks lihtne tarkvaraviga võib põhjustada. Näitena toodi üks arvutimäng, kuhu oli lisatud surmav nakkushaigus, mis pidi toimima ainult ühes regioonis. Aga disainivea tõttu sai mängija teleporteeruda teise regiooni, olles ise nakatunud. Tekkis ülemängumaaline pandeemia, nõrgemad tegelased surid, tugevamate mängulõbu oli tugevalt häiritud ning paljud inimesed lõpetasid selle mängu mängimise.
Kui eelmises näites haigestusid inimesed üksnes virtuaalselt ning kahju kannatas ainult firma, kes oli mängu tootnud, siis nn surmava kiiritusravi puhul oli ka reaalseid ohvreid. Kaheksakümnendate keskel tehti vähihaigetele kiiritusravi Therac-25 aparaadiga, mis suunas tugeva elektronkiire vastu metallplaati. Viimane jagas selle väiksema jõuga röntgenkiirteks, mis suunati patsiendi poole. Arvutusvea tõttu ei liigutatud teatud juhtudel metallplaati kiirele ette, mistõttu said nad ettenähtust 100 korda tugevama doosi kiirgust. See viga põhjustas 4 surmajuhtumit.
Ka rahaline kahju võib ühe väikese programmeerimisvea tõttu osutuda kolossaalselt suureks. Näiteks tõi Raul ühe Marsi kliimasatelliidi, millega kadus side 4 minutit pärast orbiidile saatmist. Vea põhjus oli see, et ühes tarkvara osas kasutati kokkulepitud SI-süsteemi asemel inglise mõõtühikuid. Kahju kokku oli 327 miljonit dollarit.
Kokkuvõtteks toonitas Raul veelkord, kui oluline on reaalainete tundmine. See aitab väga hästi hiljem tarkvaraarenduses läbi lüüa. Eriti oluline on matemaatikaoskus. Samuti soovitas ta õppida keeli, kuna näiteks tema töökohas suheldakse igapäevaselt inglise keeles ning ametinimetusedki on selles keeles.
Viimase olulise sõnumina võiks välja tuua Rauli mõtte planeerimise vajalikkusest. „Planeerimine on väga oluline. Mõtle alati läbi, mida sa testid ja teed. Alles seejärel saab hakata plaani ellu viima,“ ütles ta.
--------------------------------------------------
Kolm küsimust Raul Mäesalule
1) Kuidas tulid mõttele, et "Tagasi kooli" projektiga ühineda?
Firma töötajatele pakkus selle võimaluse välja meie kommunikatsioonijuht, kes meile „Tagasi kooli“ ning „Reaalainetega edukaks“ projekte tutvustas. Mulle tundus see huvitava väljakutsena, tahtsin proovida miskit uut ning otsustasin osa võtta.
2) Mida oled selle jooksul ise õppinud ning millised on olnud vahvamad kogemused, mida teistega jagada?
Õppisin seda, et tunni planeerimine on päris aeganõudev ja keeruline. Peaks olema lihtne rääkida teemast, millega igapäevaselt tegeled, ja üldiselt ongi, aga 45 minuti sisse mahtuva loogilise struktuuriga huvitava tunni kokkupanemine on keeruline. Kaks nädalat tagasi läksin esimest korda tagasi kooli tundi andma ning eelneval õhtul olin omadega päris plindris. Kava oli mul koos ning struktuur paigas, aga põnevad ülesanded olid puudu. Ma otsisin ja töötasin kuni umbes kella kaheni öösel, et leida midagi teemakohast ja huvitavat, mida õpilastega teha.
Teine kogemus on see närvipinge, mis enne tunde tekib. Olen nüüd kahel korral käinud neid tunde andmas koolides ning mõlemal korral on hommikul enne tundi ikka korralik närv sees – umbes sarnane nagu kõige raskemate eksamite eel ülikooli ajal oli :). Aga tunni alguses läheb see kenasti üle ja olukord muutub päris meeldivaks. Pärast tundi on juba hea olla ning tekib mõnus rahulolutunne, et sai tehtud ilusti.
3) Rääkisid, et reaalained ei olnud sul koolis tugevam külg. Millest ja kuidas tekkis tegelikult huvi üldse informaatikat õppima minna?
Keskkoolis otsustasin, et vähemalt ühe eksami teen kindlasti reaalaines ning ühe humanitaaraines, et mul oleks võimalikult palju uksi lahti ülikooli astumiseks. Tol ajahetkel ei teadnud ma absoluutselt midagi selle kohta, mida tulevikus teha tahan. Ülikooli astudes kaalusingi väga paljude erinevate erialade vahel. Esimesest klassist saati olin arvutitega kokku puutunud. Mäletan, et isa ostis koju esimese arvuti, mis oli 66MHz-ne i486 protsessoriga masin. Ka tehnilist taipu ning erinevate arvutiprobleemide lahendamise oskust mul oli. Nii otsustasingi, et tahan sellega ka edaspidi tegeleda, ning asusin infotehnoloogiat õppima.
