Väljavõte õppekavast

7. jagu. Hindamise korraldus ning klassi ja põhikooli lõpetamine

§ 25. Hindamise alused

(1) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa. Õpilase üldise arengu, teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava ja selle alusel koostatud kooli õppekava nõutavatest teadmistest ja oskustest ning kooli kodukorra nõuetest.

(2) Iga trimestri esimeses tunnis teavitab õpetaja õpilasi sellest, millised on eesoleva trimestri jooksul nõutavad teadmised ja oskused ning hindamispõhimõtted. Koolil on õigus õppeperioodi lõpul teha koolisiseseid tasemetöid. Tasemetöö(de) aeg ja aine tehakse õpilastele teatavaks iga õppeaasta alguses.

(3) Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid nende saavutatuse kohta antakse õpilasele sõnalist tagasisidet.

(4) I kooliastmes kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes.

[jõust. 01.09.2013]

(5) II kooliastmes kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes.

[jõust. 01.09.2016]

(5) Hindamisest teavitamine on sätestatud kooli kodukorras.

§ 26. Hindamise eesmärk

Hindamise eesmärk on:

1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamiseks.

§ 27. Kujundav hindamine ja selle korraldus

(1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Suuline või kirjalik tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

(2) Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

(3) Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

(4) Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

(5) Kujundavat hindamist võib kasutada kõikides õppeainetes ning kooliastmetes.

§ 28. Teadmiste ja oskuste hindamine, kokkuvõttev hindamine ja selle korraldus

(1) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine trimestrihinneteks ja trimestrihinnete koondamine aastahinneteks.

(2) Hindamisel viie palli süsteemis:

1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

(3) Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

(4) Loovainetes ja kehalises kasvatuses eriti silmapaistvate tulemustega huvi- ja spordikoolide õpilaste kooliväliseid tulemusi arvestab aineõpetaja kokkuvõtvate hinnete väljapanekul või sõnalistes hinnangutes.

(5) Loovainetes ja kehalises kasvatuses kasutatakse mitteeristavat hindamist („arvestatud“, „mittearvestatud“). Mitteeristava hindamise puhul määrab aineõpetaja baastaseme, mille ületamise korral hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga “arvestatud” ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga ”mittearvestatud”.

(6) Loovainetes ja kehalises kasvatuses on juhtumil, kui õpilane osaleb regulaarselt huvikoolide või spordiklubide tegevuses mahus, mis ületab õppekavas kehtestatud vastavate õppetundide mahtu, direktoril õigus õpilane lapsevanema ja/või huvikooli või spordiklubi avalduse alusel vastavates õppeainetes õppetööst vabastada.

(7) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.

(8) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata (tähistatakse elektroonilises infosüsteemis „!“), antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks üldjuhul 10 õpipäeva jooksul pärast hinde saamist. Järelvastamise aja ja vormi lepib õpilane kokku hinde pannud õpetajaga. Kui õpilane tööd 10 õpipäeva jooksul järele ei vasta, asendatakse panemata hinde puhul „!“  elektroonilises infosüsteemis hindega „nõrk”.

(9) Trimestri  viimasel 5 õpipäeval pandud hindeid ei arvestata vastava õppeperioodi hinde panemisel. Trimestri viimasel 5 õpipäeval järelevastamist ei toimu.

(10) Kui õpilane on trimestri vältel puudunud põhjusega enam kui 50% ainetundidest, jäetakse vastavas aines talle hinne trimestri lõpus välja panemata (tähistatakse elektroonilises infosüsteemis „!“). Kui õpilane ei kasuta võimalust järele vastata, asendatakse panemata hinde puhul „!“ elektroonilises infosüsteemis hindega „nõrk“.  

(11) Õpilasele, kelle kahe esimese trimestri hinne on „puudulik” või „nõrk” või  antud samaväärne sõnaline hinnang või kelle puhul on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne järelevastamisplaan, et aidata omandada nõutavaid teadmisi ja oskusi.

§ 29. Käitumise ja hoolsuse hindamine

(1) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli.

(2) Käitumise hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

1) hindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt;

2) hindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid;

3) hindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist;

4) hindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

(3) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase järjekindlus õppeülesannete täitmisel, kohusetundlikkus, töökus.

(4) Hoolsuse hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

1) hindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni;

2) hindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt;

3) hinde „rahuldav“ saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt;

4) hindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.

§ 30. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine ning järgmisse klassi üleviimine

(1) Aastahinnete ja hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Järgmisse klassi viiakse enne õppeperioodi lõppu õpilane, kelle aastahinded kõigis õppeainetes on vähemalt “rahuldavad” ja „arvestatud“.

(2) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, mille aastahinne või sõnaline hinnang oleks kas „puudulik” või „nõrk” või „mittearvestatud“. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

(3) Täiendav õppetöö toimub üldjuhul pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö kestuseks on kuni 10 päeva. Iga õppepäeva pikkuseks on kuni 5 õppetundi. Täiendava õppetöö puhul tuleb arvestada, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt 10 järjestikuse nädala pikkune puhkus.

(4) Täiendav õppetöö toimub täiendava õppetöö kava alusel, mille koostab aineõpetaja ja annab selle enne täiendava õppetöö algust õpilasele ja lapsevanemale või hooldajale tutvumiseks.

(5) Õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Täiendava õppetöö lõpus pannakse õpilasele täiendava õppetöö hinne, mida arvestatakse aastahinde panemisel.

(6) Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

(7) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või „mittearvestatud“ või samaväärne hinnang, täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Otsuse tegemiseks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjendused kirjalikus vormis, kus on ära toodud varasemalt rakendatud tugimeetmed ja nende tulemuslikkus. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

(8) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

(9) Lõigetes 3 ja 6 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

§ 31. Kooli lõpetamine

(1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

(2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

(3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

(4) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.

(5) Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina.

§ 32. Hinnete ja hinnangute vaidlustamine

(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne õpipäeva jooksul pärast hinde teadasaamist.

(2) Hinde vaidlustamiseks esitab õpilane või tema seaduslik esindaja kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.

(3) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest õpilast või tema seaduslikku esindajat kirjalikult viie õpipäeva jooksul pärast kirjaliku vaidlustustaotluse saamist.