11. veebruari õhtul täitus Raatuse koolimaja aula põnevil lastega, kes olid tulnud kokku traditsioonilisele algklasside lugemisõhtule, kus sel korral oli peakülalisena kohal rahvakirjanik Andrus Kivirähk isiklikult.

Kohtumise ootuses joonistati pilte

Ürituse peakorraldaja õpetaja Mare Kiisk ütles, et kuna Tartu on alates selle aasta jaanuarist arvatud UNESCO kirjanduslinnade hulka, oli seni külas käinutest kõige tuntuma kirjaniku lugemisõhtule kutsumine asjade loogiline käik.

“Eelnevalt käis päris innukas tema raamatute lugemine ning paljud väikesed lugemissõbrad joonistasid erinevaid tegelasi kirjaniku lasteraamatutest, mida on kokku tervelt 11. Piltidest panime aulasse üles ka näituse.”

Kokku tegi joonistusi 134 õpilast. Paljud valisid joonistamiseks "Lotte reis Lõunamaale" ja "Leiutajateküla Lotte" tegelasi. Lisaks kujutati erinevaid tegelasi raamatutest "Kaelkirjakust", "Limpa ja mereröövlid", "Kaka ja kevad", "Konna musi", "Sirli, Siim ja saladused", "Karneval ja kartulisalat", "Oskar ja asjad" ning "Suur Tõll". Kõigi joonistajate vahel loositi välja auhinnad.

Mõnus amet

Kohtumisõhtu alustuseks luges Andrus Kivirähk lastele ühe väärika loo pealkirjaga „President kinnas“, sekka veel teisi lühemaid jutte, mida lapsed huviga kuulasid. Seejärel kõneles ta kirjanikuelust ja kirjandusest laiemalt ning vastas laste küsimustele.

„Kirjanikuametit kusagil koolis õppida ei saa ning igaüks teist võib kirjanikuks hakata. Üks tingimus võiks siiski olla - lugejaid peaks olema. Kirjanikuamet on väga mõnus, kirjuta siis, kui soovid. Lisaks ka väga vaheldusrikas. Kui tahad, kirjutad täiskasvanutele, väsid ära, kirjutad lastele. Õhtust hommikuni tööl käima ei pea. Soovitan kõigil kirjanikuks hakata.“

Külalise sõnul on kirjanik nagu kokk, kes peab suutma nii rulaadi kui kreemikooki teha nii, nagu ostja soovib. Kirjanik kirjutab samuti erinevatel teemadel, nagu lugejale meeldib. Juttu tuli ka kirjaniku lapsepõlvest. „Teie vanusena olin suur lugeja. Ma ei suutnud raamatut kõrvale panna ka söömise ajaks, seetõttu on mu raamatutes supilekid.“

Kirjanikutööst ei väsi

Lapsedki ei olnud kirjanikuhärra kiitmisega kitsid. Nii ütles üks noor lugemishuviline, et Andrus meeldib talle seepärast, kuna ta ei pelga lastele kirjutada kakast ja peeretamisest, luristamisest või kahvli kintsu torkamisest. Esimese klassi tüdrukut huvitas aga vastus tema vanavanema küsimusele, kas kirjanik kirjutamisest ära ei väsi. „Vasta palun oma vanavanaemale, et ei väsi. Ma kirjutan tasapisi.“

Kivirähk andis ka praktilise soovituse, et tark on raamatu lugemist alustada algusest ning teatas, et uues Lotte filmis saab peategelane endale väikese õe nimega Roosi.

Esmakordselt oli lugemisõhtul kuulajate ees ka üks hääletu tegelane ehk lugemisõhtu maskott. Aukoha kirjaniku ja tema teoste kõrvale toolile oli võtnud endale õmmeldud öökull, kelle ülesandeks jääb edaspidi raamatute lugemise elavdamine ja ergastamine Raatuse kooli õpilaste hulgas. Öökulli meisterdas lugemisõhtu eestvedaja Mare Kiisk.

Huvitavad töötoad

Sel korral kandis lugemisõhtu alapealkirja „Seitse ühe hoobiga“ ning lisaks kohtumisele kirjanikuga toimus ka arvukalt temaatilisi töötube, mida viisid läbi õpetajad ja nende abilised.

Korraldajate sõnul on läbi selliste tegevuste võimalik lugemise ergutamine ja huvi tekitamine raamatute vastu. „Koos tegutsedes ja lugedes on võimalik nii oma praeguste sõpradega raamatutest rääkida kui ka uusi sõpru leida,“ ütles Mare Kiisk.

Mida teha nööpidest?

„Halloo, haamer“ tugines raamatu „Oskar ja asjad“ tegevustele. Tehnoloogiakabinetis tööriistade nimede hulgast õigete leidmine meenutas Oskari kuuris käiku, Tiiu Laid jagas mõistatamise juures abistavaid vihjeid. Mare Kiisk ja Luule Vaht juhendasid puuklotsist telefoni valmistamist, iga laps sai omale lihvitud ja kleepsudest tehtud nuppudega mängutelefoni, millega sai eluta asjadega rääkida nagu Oskargi seda tegi.

"Nööbiga ja nööbita" töötoa tegevus oli seotud raamatuga „Karneval ja kartulisalat“ ning looga "Nööp, kes kaotas poisi". Toimus arutelu, kuidas päriselus nööpidega on, kes keda tavaliselt kaotab. Lapsed pakkusid välja erinevaid ideid, mida saaks teha nööpidest. Nii leiti, et näiteks saaks valmistad puu, ehteid, käevõru, inimese, vurri, auto jne.

Lugemise abivahendiks sai meisterdatud järjehoidja. Materjalideks valiti jäätisepulgad, nööbid, litrid ja muud erinevad kaunistusdetailid. Tingimuseks oli see, et kindlasti peab kasutama nööpi või nööpe. Mare Leivo ja Tiiu Putrolaineni juhendamisel meisterdasid lapsed suure põnevuse ja õhinaga väga vahvad järjehoidjad, mida nad saavad edaspidi raamatu lugemisel kasutada.

Mõistatamisest fotoviguriteni

Õpitoas “Kes? Mis? Kus?“ said soovijad ennast proovile panna kirjaniku raamatute tundmisega. Küsimusi oli tekstidest imelike häälteni välja. Lahendamist vajasid ürgsete pähklijäneste, kraanade ja kaelkirjakutega seotud loovusele suunatud mõtlemisülesanded, Sirli ja Siimu unistused ja Limpa laulud, Oskari asjatamised ja Lotte tegemised.

Fotoviguri töötoas katsetasid lapsed digivahendite abil suurte ja väikeste objektide jäädvustamist. Tuli ette olukordi, kus suur oli väike ja väike asi paistis hoopis suurena. Enne jäädvustamist arutati planeeritav pilt üheskoos läbi. Põnevate fotode lavastamist juhendas Helina Mugra, keda abistas Kaie Anderson. Tegevus toimus aulas, sest illusioonide tekitamiseks oli vaja avarust.

„Mina olengi vetevalla valitseja“, teatasid lapsed pärast savi voolimist Kadri Kose ja tema abiliste juhendatud töötoas. Raamatu „Sirli, Siim ja saladused“ ainetel valmisid savist erinevad vee-elukad. Inspiratsioonist tiivustatuna vallanduvad fantaasiavood võimaldasid voolida kõikvõimalikke veega seotud olendeid.

Ise teeme, ise sööme

Raamatuga „Kartulisalat ja karneval“ oli seotud toiduvalmistamise töötuba, mille pealkirjaks „Lisa kartulat“. See tähendas segiaetud tähtedest sõna „kartulisalat“. Nobedad näpud koorisid kartuleid ja mune, hakkisid ja tükeldasid salati koostisained. Lõpuks oli vaja lisada hapukoor ja sool. Segatud salat sobis õhtueineks, leivaviil ning klaasike morssi täienduseks.

Töötoa läbiviijad Kirsti Allik ja Tiina Vink julgustasid lapsi kodus salati tegemist järele proovima. Paljude lugemisõhtust osavõtvate õpilaste hulgas oli just toidutuba kõige populaarsem, sest omatehtud toidu väärtuses ei kiputa kahtlema.

Lugemisõhtu osavõtjate vahel loositi välja Andrus Kiviräha autogrammiga raamat „Kartul ja karnevalisalat“, mille sai endale Gerli Zvorovski 3.b klassist.

Tänu lugemisõhtule täienes kooli raamatukogu mitmete kirjanikust külalise poolt kirjutatud uute raamatutega.

Ürituse läbiviimist toetasid Tartu Linnavalitsuse haridusosakond, Tartu Raatuse Kool ja OÜ Aniri.

Vaata ka lugemisõhtu fotogaleriid.


Andrus Kivirähk, koos lugemisõhtu maskotist öökulliga, esitamas katkendeid oma loomingust. Foto: Helina Mugra