Detsembris andis lisaks jõulumeeleoludele Raatuses tooni üks sõbralik ja rõõmsameelne külaline kaugelt Gruusiast - Giorgi Mtchedlidze. Tegemist on Gruusia noorte saadikuga Eestis, kes õpib samal ajal Tartu Ülikoolis rahvusvaheliste suhtete eriala magistratuuris. Giorgi viis läbi tervelt 11 erinevat kohtumist meie õpilaste ja õpetajatega.

Seitse neist kohtumistest toimusid klassiruumides, kus ta rääkis oma riigi ajaloost, loodusest, traditsioonidest ja paljust muust.

Neli kohtumist said teoks meie õdusas õppeköögis, kus Giorgi avas nii õpilastele kui õpetajatele Gruusia köögi imelisi väravaid. Üheskoos valmistati Eestiski hästi tuntud sealseid hõrgutisi hinkaale, mida lihtsamalt öeldes võib ka Gruusia pelmeenideks nimetada. Mõistagi tehti seda täpselt autentseid valmistamise reegleid järgides. Retsepti leiab siit.


Raatuse kooli õpetajad pärast kosutavat hinkalitegu. Foto: Lauri Kõlamets


Üllatasid meie targad õpilased

Gruusia noorte saadikute programmi viivad ellu ja toetavad Gruusia välisministeerium ja Gruusia saatkond Eestis. Programm on mõeldud välismaal elavatele noortele grusiinidele, kes saavad saadikuks kandideerida ja kelle volitused kestavad ühe aasta.

“Uskusin kindlalt, et saan sellega hakkama, kuna minu eelmiste aastate väliskogemus puudutas ka oma riigi esindamist. Pärast mitmeid kandideerimise etappe sain ma lõpuks üheks neist, kes teevad täna seda tööd viieteistkümnes riigis üle maailma. Ma tõesti naudin ja armastan seda tegevust,” ütles Giorgi.

Saadikuks olemise aasta jooksul näeb Giorgi oma peamist positiivset mõju kahe riigi suhtete tugevdamisel noorte tasandil. Seda soovib ta saavutada läbi Gruusia kohta käivate teadmiste jagamise. Giorgile olid kohtumised Raatuse koolis ja mujalgi Eestis huvitavad ja arendavad.

“Oli põnev kohalike inimestega suhelda, kuna mul polnud viimase pooleteise Eestis oldud aasta jooksul eriti seda võimalust olnud. See oli minu jaoks suurepärane võimalus Eestimaad avastada. Mind üllatas teie koolis toimunud kohtumistel alati, kui targad noored teil on. Nad teadsid rohkem, kui ma nende vanuse kohta ootasin.”
 

Kiitis kohukest, aga verivorst tekitas mõtteid

Kohtumisel õpilastega tegi Giorgi ettekande Gruusiast, rääkides kultuurist ja traditsioonidest.

“Üritasin Gruusiat ja Gruusia kultuuri tutvustada mõne olulise infokilluga, nagu geograafiline asukoht, kultuuriline mitmekesisus, kaunis loodus, maitsev köök, huvitavad traditsioonid, Gruusia rahvamuusika ja -tantsud ning mõned lõbusad faktid. Eesmärgiks oli anda noortele rohkem teavet Gruusia kohta ja rikastada nende maailmapilti, sest minu arvates on meie riikidel lähiminevikus palju ühist. Oleme mõlemad sarnase ajaloolise taustaga väikeriigid, seega on Eesti saavutused meile tähelepanuväärsed ja inspireerivad, mistõttu pean oluliseks, et meie inimesed, sealhulgas ka noored, teineteisest rohkem teaksid, mis on meie riikide vaheliste suhete tugevdamise eeldus. Loodan, et teie kooliõpilased teavad nüüd Gruusiast natuke rohkem,” võttis Giorgi oma missiooni lühidalt kokku.

Kuna mitu õpituba keskendusid kokkamisele, siis uurisime kaugelt külaliselt ka seda, millised on tema kogemused Eesti köögiga. Tema sõnul pole tal kahjuks olnud palju võimalusi Eesti toite maitsta.

“Kord proovisin kohalikus restoranis kartuliputru singi ja hapukoorega, mis oli päris hea. Mulle meeldib kohuke. Minu jaoks on imelik asi verivorst. Proovisin seda hiljuti esimest korda ja see oli minu jaoks natuke imelik. Polnud paha, aga ka ei vaimustanud mind.”

Hea meelega õpiks sellises koolis

Rääkisime Giorgiga ka sellest, millised on peamised erinevused Gruusia ja Eesti koolide vahel. Raatuse kooli näitel ütles ta, et neid erinevusi on palju. Ta pani tähele, et Eestis on koolide eesmärk lapsi eluks ette valmistada ja ta nägi, et õpilastele meeldib väga koolis käia.

Võib-olla me ise seda alati oma eestlasele omase kriitikameelega tähele ei panegi, kuid külalise sellekohased märkused on kindlasti positiivsust süstivad ja näitavad, et käime õiget teed.

Giorgi ütles, et Gruusias on asjad tema meelest natuke teistmoodi. Kool ei valmista noori ette eluks, vaid ainult lõpueksamiteks ja kool ei ole koht, kus õpilastele meeldib olla. Siinne kool on lastesõbralik, õpilased suhtuvad õpetajatesse sõbralikult, kuid Gruusias on see teisiti. Õpilase ja õpetaja suhted on väga ranged ning õpetaja on autoriteet, mistõttu õpilased ei tunne end mugavalt ja kardavad avameelselt ja vabalt rääkida. Samuti kiitis külaline meie suurepärast infrastruktuuri ja hästi varustatud klassiruume. Siingi kipume eestlastena sageli unustama seda, kus me veel mõned aastad tagasi tegutsesime ja töötasime. 

Giorgile meeldis seegi Eestile omane traditsioon, mis Gruusias puudub, et õpilased saavad koolis süüa. Lisaks ei ole sealsetes koolides kokandusklasse ja kööki ning suureks üllatuseks pole neil ka klasse, kus õmblemist ja meisterdamist õpetataks.

“Mulle meeldib teie koolisüsteem ja selle infrastruktuur. Õpetajad on nii toredad ja sõbralikud ning õpilased avatumad ja vabamad. Hea meelega õpiks sellises koolis.”

Rahvusvaheline mees

Oma tulevikuplaanide kohta rääkis Giorgi, et peale magistriõpingute lõpetamist Tartu Ülikoolis on tal plaanis leida tööd mõnes vabaühenduses, eraettevõttes või isegi riigisektoris (nt Gruusia saatkond) siin Eestis või pigem Lääne-Euroopas. Näiteks tõi ta Belgia, Luksemburgi või Prantsusmaa, kus on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorterid.

„Päris täpset plaani veel pole, need on minu eelistused, aga eks ma vaatan kuidas elu edasi läheb, olen spontaanne inimene, ei oska nii täpselt selliseid elusündmusi ette planeerida, aga usun, et mul veab ja kõik saab olema ideaalne.“

Siin ei sega sind keegi ja saab rahulikult oma asju teha

Tartus pikemalt peatuvatelt välismaalastelt on alati huvitav küsida ka seda, mis neile siin kõige enam meeldinud on ja mis mitte.

Giorgi mõtles veidi ja andis sellele järgmise vastuse:

„Hmm, sellele on natuke raske vastata. Tartus olen nüüd elanud poolteist aastat ja võin kindlalt öelda, et mulle meeldivad talvised külmad ja lumised ilmad. See on lihtsalt natuke pikk talv, mis mulle ei meeldi. Mulle meeldib, et keegi sind siin ei sega, kõik on rahulikud ja teevad oma tööd. Nii on mul mugav oma asju ajada, et keegi ei katkesta ega sega. Mulle meeldib see hubane ja ilus Tartu linn, aga see on väga väike, nii et kohati on siin natuke igav, aga õppimiseks muidugi ideaalne.“

Lahkudes leppisime äärmiselt sümpaatse ja sõbraliku Giorgiga kokku, et hoiame sidet ja ehk õnnestub kooliski veel uuel aastalgi midagi üheskoos korda saata.

Vaata ka fotogaleriid