Erasmus+ projekti Blue Countries avalöök anti novembri teisel täisnädalal Poolas toimunud esimesel projektikohtumisel, kus osalesid ka Raatuse kooli lapsed, õpetaja Aigrid Kõõra ja arendusjuht Rene Leiner.


Kuus riiki, üks vesi

Poola, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Rumeenia ja Eesti lapsi ja õpetajaid ühendav projekt on rahastatud Erasmus+ programmist, mis on Euroopa Liidu haridus- , koolitus- , noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020 ja sellest saab lähemalt lugeda siit.

Õpetaja Aigridi sõnul on meie partnerite näol tegemist aktiivsete ja positiivselt meelestatud teotahteliste inimestega.

„Nad tõesti tahavad projektist maksimumi võtta. On nõus panustama ja igakülgselt abistama,“ ütles Aigrid.

Sõit külalisi võõrustanud Łódź’i (kuula kuidas seda hääldama peab) linna algas juba väga varajastel öötundidel Tartust, et õigeks ajaks Tallinnasse hommikusele Varssavi lennule jõuda.


Varssavi tänavatel saadi osa Poola taasiseseisvumise 100 aastapäeva pidustustest.

Otse Poola 100 sünnipäevale

Varssavis jäi paar tundi aega ka linnaga tutvumiseks ja lõunasöögiks. Kuna 11. novembril tähistati Poola taasiseseisvumise sajandat aastapäeva, siis oli pealinnas näha ohtralt selle tähtpäevaga seotud sündmusi, mis kindlasti sealviibimisele omajagu pidulikkust lisasid ning halli sügisilma unustada lasid. Õhtuks võeti aga juba suund lõppsihtkohta Łódźi, kus lapsi majutavad pered külalisi kenasti juba ootamas olid. 

Esimesel päeval Łódźis külastati kuulsat Herbsti paleed ja kinomuuseumit. Esimene neist on lahutamatult seotud Herbsti ja Scheibleri perede ajalooga. Neid perekondi peetakse kõige rikkamateks ja mõjukamateks tööstusperedeks mitte ainult Łódźis, vaid kogu 19. sajandi teise poole Poolas. Täna on palee külastajatele avatud kohaliku kunstimuuseumi filiaalina.



Esimene kohtumine oma majutusperedega Łódźis.


Kieślowski, Polanski, Wajda ja Lynch otse peopesal 

Łódźis olles on peaaegu, et kohustuslik käia ka kinomuuseumis, sest just seda linna peetakse täiesti õigustatult kogu Poola lähiajaloo ja kaasaegse kino hälliks. Sealsest kuulsast kinokoolist on läbi käinud kõik olulisemad režissöörid, kes Poolale ka maailmas suurt kuulsust toonud, sest on ju Poola kinokunsti kõrge tase tuntud üle maailma.

Krzysztof Kieślowski, Andrzej Munk, Roman Polanski, Andrzej Wajda, Krzysztof Zanussi, Juliusz Machulski on vaid üksikud ja kõige tuntumad nimed, mis esimestena selle linna kuulsa kinoajalooga meenuvad. Lisaks on selles linnas osaliselt oma kuulsat Inland Empire filminud ka maailmanimega David Lynch.


Kaks David Lynchi Inland Empire võttepaika Łódźis. Manufaktura - tõeliselt muljetavaldava auraga koht, mille algsele otstarbele viitab tänasel päeval üksnes nimi ja mille sisu on täidetud poodide ja kohvikutega ning kuulus Grand Hotel, mille luksnumbrite hinda me teada ei taha.

“Kuna ta on üks minu lemmikrežissööre, siis kolasin ühel pimedal õhtul läbi ka kõik need võttepaigad Łódźi tänavatel, püüdes samas leida ka kuulsa pianisti Artur Rubinsteini sünnikohta. Pärast küll öeldi, et paljud kohalikudki ei riskiks neis paigus pimedas hulkuda, aga mina küll mingit ohtu ei tundnud, ega näinud,” rääkis õhinal kinokunsti ja muusikat endagi elus oluliseks pidav Rene, kellele üheks südantsoojendavaks hetkeks oli ka kinomuuseumis toimunud kohtumine oma lapsepõlvekangelaste Boleki ja Lolekiga.


Vasakul lapsed kuulsas Herbsti palees, paremal Rene rõõmus taaskohtumine oma lapsepõlvega - multikakangelaste Boleki ja Lolekiga.


Veepargis ja Poola katusel

Et esimene kohaloleku päev langes pühapäevale ja oligi ametlikult taasiseseisvumispäev, veetsid lapsed pärastlõuna ja õhtu koos oma majutusperedega. Paljud olid otsustanud teha seda osaliselt ka üheskoos. Nii käisid meie õpilased koos oma vastuvõtjatega näiteks kohalikus veepargis.

Esmaspäeval võeti ette külaskäik Poola ühte kaunimasse linna Wrocławisse, kus lisaks põhjalikule vanalinna giidituurile külastati Poola teiseks kõrgeimat ehitist Sky Towerit. Mis puudutab katust ja külastatavaid korruseid, siis selles kategoorias ollakse oma riigis isegi kõrguselt esikohal, sest Varssavis asuv kultuuri- ja teaduspalee on esikohal tänu oma kõrgele tornile. Projektiseltskond sai Wrocławit vaadelda koguni 49. korruselt, nautides ühtlasi ka ülikiiret liftisõitu.


Eesti grupp Łódźi kinomuuseumi hoovil ning kuulsa Wrocławi Sky Toweri 49. korrusel.


Poola valitsuse tahtel afrikaariumisse

Kahjuks läks vett vedama vee temaatikale keskendunud kohaliku teaduskeskuse Hydropolise külastus, sest vahetult enne projektinädalat oli Poola valitsus otsustanud ka iseseisvuspäevale järgneva esmaspäeva ootamatult riigipühaks kuulutada ja keskus oli lihtsalt kinni. Selle asemel külastati aga väga põnevat ja suurepärase afrikaariumiga sisustatud kohalikku loomaaeda.

Teisipäev algas juba tõsisemate tegemistega kohalikus koolis, mis oma olemuselt on küll erakool, aga tema ametlik nimetus Szkola Podstatowa Zwiazku Nauczycielstwa Polskiego kõlab tõlkes kui Poola õpetajate ametühingu põhikool. Nimetus erakool võib viidata küll millelegi elitaarsele, aga tegelikkuses lihtsalt lapsevanemad maksavad veidi raha ja saavad selle eest lastele rohkem süvendatud õpet, reaalsuses aga lihtsalt rohkem tunde ehk suuremat õpikoormust.


Koos oma Poola sõpradega afrikaariumis ja partnerkoolis poola keelt õppimas.


120 kontakttundi 600 euro eest

Ka õpetajate rahakott sellest mingit võitu ei saa. Eestis ülemäärast tähelepanu saavaks kultusteemaks olevast õpetajate palgast rääkides, saab sealses koolis iganädalaselt 30 kontakttundi andev õpetaja puhtalt kätte 600 eurot ning peab lisa teenimiseks õhtuti keeltekoolis või meie mõistes rahvaülikoolis või mujalgi tööd tegema.

Seega on jätkuvalt Eesti õpetajatel, võrreldes suure osa maailmaga, sh Euroopaga, lisaks suurepärasele töökeskkonnale ja ülimadalale bürokraatlikule koormusele ka palgatase päris paradiislik. Mis muidugi ei tähenda, et võimalikku majanduskasvu jätkuvalt haridusse ei peaks investeerima.


Valikained enne koolipäeva algust

Meie Poola partnerkool asub mitmes majas ja mitte just igapäevase nähtusena Euroopa koolide puhul, saavad õpilased koolis ka koolilõunat. Samuti peetakse koolis oluliseks liikumist ja aktiivsust.

Aigridile jäi meelde, et õpilastel on võimalus võtta valikaineid. „Huvitav on see, et need lisatunnid leiavad aset enne koolipäeva. Nõudlus olevat suur ja õpilasi ei häiri varajane koolipäeva algus.“

Sel ajal kui õpetajad pidasid projektikoosolekut, osalesid lapsed poola keele tunnis, tegid läbi vee-teemalise viktoriini ja esitlesid teineteisele kodus ettevalmistatud ettekandeid oma kodukoolidest, linnadest ja riikidest. Kuna kokku osaleb projektis kuus riiki, siis võttis ka see kõik üsna pika aja.


Lui Henri kõnelemas teistest riikidest pärit projektikaaslastele Eestist ja Kaarel vee päritolust.


Põhikoolist otse ülikooli 

Pealelõunasel ajal siirduti aga Łódźi tehnikaülikooli debatile, kus kanti ette esitlused vee päritolu kohta. Kuna teaduse seisukohalt ei ole lõplikku selgust vee päritolu kohta ning on väga tõenäoline, et suur osa veest oli planeedil Maa juba enne Päikese tekkimist, olid ka ettekanded kantud erinevatest rohkem- või vähemusutavatest teooriatest.

Lisaks laste ettekannetele kuulati ka kohalike õppejõudude miniloenguid sellest, kuidas on mõistlik ja säästlik toimetada reoveega ning kuidas see Łódźi näitel lahendatud on. Et järgmisel päeval toimus külaskäik kohalikku veepuhastusjaama, siis oli teoreetiline sissejuhatus sellega tehtud.


Nähtamatu vooluga jõed

Põnev oli ka õhtune giidi juhendamisel toimunud jalutuskäik mööda Sokołówka jõge. Huvitavaks tegi selle ennekõike see, et jõge ennast polnud praktiliselt kusagil näha ja jalutati pealtnäha mööda parki. Tegelikult on see, nagu ka teised kohalikud jõed täna lihtsalt maa all. Vaid ühes kohas oli, tänu sinna paigaldatud spetsiaalsele avausele, jõe voolu ka oma silmaga näha. Rohkem on selle jõe vett näha aga pargis olevas tiigis.

Kuna rohealade vähesuse ja reostuse suurenemisega võitleb ka Łódź, siis on sealsete jõgede vee tervis ja kvaliteet erilise tähelepanu all. Maa alla said aga jõed 19. sajandil, mil linn oli kogu Poola kõige tähtsam industriaalkeskus, mille elanikkond ja manufaktuuride arv kasvasid plahvatuslikult. Sellega seoses kasvas ka jõgede reostus ning need otsustati haiguste leviku tõkestamiseks suunata kanalitesse.


Õpilased kuulamas huviga giidi jutustust maa-alustest jõgedest. Paremal üks vähestest kohtadest, kust läbi kanalisatsioonikaevu võre Sokołówka jõge ka oma silmaga näha saab.

Jõgede taasavamine 

Sokołówka jõgi on üks Łódźi põhjapoolsemaid jõgesid ning tänapäeval ilmutab ta end vaid tormisemate ilmadega neist väljalaskeavadest välja voolates ja linna üleujutusohuga ähvardades.

Nüüd, õigemini juba mõned aastad tagasi, on otsustatud algatada projektid jõe „avamiseks“ linnaruumile. Kuna tegemist on keerulise ökosüsteemiga, siis on tehtud ka mitmeid hüdroloogilisi uuringuid, mille tulemusel on võimalik jõe „taastamise“ võimalusi ka paremini analüüsida, vee kvaliteeti parandada jne.

Łódź, mis tõlkes tähendab paati, asub tervelt 18 erineva oja allikal ehk lähtekohas, olles seega vee seisukohalt äärmiselt oluline geograafiline punkt.


Elulise tähtsusega ökosüsteem

19. sajandi industrialiseerimisest alguse saanud reostusest tulenev magevee elupaikade lagunemine ja jõgede kunstlik olemus vähendab nende veekogumise ja enesepuhastamise võimet, mis omakorda põhjustab vee ja ökoloogilise kvaliteedi halvenemist. 

Lisaks suurendab roheliste ruumide ja avatud veeteede puudumine linnas õhusaaste taset, vähendab niiskust ja põhjustab märkimisväärselt nn linna soojussaare teket. Üheskoos mõjutavad need Łódźi elanike tervist ja elukvaliteeti. Kuna eeldatakse, et temperatuur tulevikus tõuseb, suureneb ka vajadus jahedate ja roheliste keskkondade järele, mis suudavad suure hulga sademetega toime tulla.

Lisaks põnevale sisuprogrammile said lapsed nautida ka sportlikke tegevusi ja veeta palju aega oma majutusperedega, mis kõikidele ka kõige enam meelde jäi, sest need pered olid tõepoolest väga fantastilised ja külalislahked.


Łódźi vanalinna süda - Piotrkowska tänav ning lastelegi meelde jäänud huvitava arhitektuurilise lahendusega trammipeatus, mida rahva seas ükssarviku peatuseks kutsutakse.

Arenesid keeleoskus ja avatus

Õpetaja Aigrid leidis, et kõik Poolas käinud meie kooli lapsed said väga mitmekülgseid uusi teadmisi ja oskusi.

„Mina isiklikult pean kõige suuremaks positiivseks pooleks inglise keele praktiseerimist, sest eelnevalt oli õpilastel väga raske inglise keeles suhelda. Seal nad lihtsalt pidid iseseisvalt oma “uues peres” hakkama saama. Lapsed muutusid väga palju avatumaks.“

Aigrid pidas oluliseks ka laste esinemisoskuse arengut.

„Käisime Poolas tehnikaülikoolis, kus õpilased ise tegid ettekandeid auditooriumis. Omaette elamuse jättis ka kohalik veepuhastusjaam, Poola vanim loomaaed ja Poola kõrgeim ehitis. Usun, et need õpilased on nüüd avatumad ja julgemad. Oluline on ka julgus eksida, sest tänu proovimisele ja eksimustele tulevad ka uued oskused.“


Łódźis käik eeldab alati kohtumist tuliseid vaidlusi tekitanud Artur Rubinsteini kujuga, mis asub Piotrkowska 78 asuva maja ees, kus see maailmakuulus pianist omal ajal elas. Sealsamas asub ka kohalik, Hollywoodile sarnanev, kuulsuste allee, millest pildile on jäänud Poola ühe kõige kuulsama filmirežissööri, Berliini hõbekaru ja Veneetsia kuldlõvi pälvinud Krzysztof Kieślowski "täht", kelle meilgi tuntumate filmide hulka kuuluvad kolme värvi triloogia, Dekalog ja Veronique topeltelu.


Fookuses nii teadmised kui suhtlemisoskus

Projektist tervikuna rääkides on Aigridi soov, et õpilased saaksid selle projekti raames palju uusi teadmisi. Seda nii vee teemadel, nagu vee olulisus, selle kaitse, puhastamine, tuleviku väljavaated jne, kui ka erinevate maade, kultuuride ja inimeste kohta.

„Väga oluline on arendada rühmatöö oskust ja suhtlemisoskust nii eesti kui ka inglise keeles. Klassis saab teha rühmatöid tuttavate inimestega, kuid projektis on väga palju uusi inimesi, mis omakorda annab uusi kogemusi. Läbi väga erinevate tegevuste saab arendada pädevusi, mida on vaja elus toimetulekuks. Seda saab kõige paremini tagada läbi individuaalsete ja rühmasiseste katsetuste, õppimise ja suhtlemise, tähtaegadest kinnipidamise ning vastutuse tunnetuse näol.“


Vasakul Lui Henri, Aigrid ja Kaarel Łódźi veepuhastusjaamas, paremal Raatuse seltskond koos neid raudteejaama saatma tulnud vahetusperede emade-isadega.


Veeringest ökosüsteemide digitaalse kaardini

Projekti juba läbitud tegevustest võib mainida projekti logo konkurssi, kus ka Eesti lapsed oma kätt proovida said, kuid rahvusvahelise hääletuse tulemusel osutus võitjaks sel korral itaallaste joonistatud logo. Samuti on arutletud vee päritolu üle ning joonistatud veeringe plakateid.

Iirimaa mobiilsusnädala jooksul on plaanis salvestada üks LipDub’i video, mille jaoks valiti ühise hääletuse käigus välja projekti temaatikaga haakuv lugu, milleks osustus Michael Jacksoni Earth Song.

Jaanuaris valmivad kõikides riikides videopresentatsioonid 1-2 neis riikides oleva ökosüsteemi kohta. Õpetaja Aigridi sõnul teevad Eesti lapsed selle Emajõest.

„Samuti peame välja mõtlema, kuidas lahendada akvaariumi ülesanne, sest alates veebruarist peaksime tegelema akvaariumi elu uurimise, korrashoiuga jne. Märtsis oleks vaja koostada digitaalne kaart jõgedest.“


Stiilinäited Raatuse laste joonistatud veeringe plakatitest. 


Projekt toob raamatutarkused lapsele lähemale

Aigridi jaoks on omaette katsumus 5.-6. klassi õpilasi kaasata ja motiveerida tähtaegadest kinni pidama ning oma maksimaalset panust andma, et kasutegur nende endi jaoks oleks võimalikult suur.

„5.klassid käsitlevad vee teemat peaaegu terve õppeaasta ja see teema on väga oluline, kuid projekt on palju enamat kui lihtsalt nö raamatutarkuse õppimine, ülesannete lahendamine vms. Projekt toob nö raamatutarkused õpilastele lähemale ja nad saavad seostada teooriat reaalse eluga, mis ongi praeguse aja loodusainete õppimise üheks võtmeteguriks.


Projektiseltskonna ühisfoto Łódźi tehnikaülikooli ees.


Sõna saavad õpilased

Olgu lõpetuseks toodud mõned Poolas käinud 5. ja 6. klasside õpilaste Meribeli, Lisett Laureeni, Lui Henri ja Kaareli valitud, nii tõsiseid kui humoorikaid mõttekatked.

- See kogemus andis mulle palju enesekindlust, julgust, võimalust suhelda palju inglise keeles ja palju uusi sõpru.

- Mulle jäid meelde kõik toredad inimesed, kellega ma suhtlesin ja nendega oli sõna otseses mõttes äge olla ja kõige rohkem meeldis mulle see kui jalgpalli tegime kehalises.

- Ma tean nüüd, et neil on väga heal tasemel jalgpall ja omapärased söögid ja huvitav, kuid ka mõnes mõttes kurb ajalugu.

- Minu meelest ma olen rohkem avatud, huvitun nüüd rohkematest asjatest ja targem teatud asjades.

- Poola reis andis mulle kogemuse, kuidas on elada teises peres ja kogeda nende igapäevaelu. Tuleviku jaoks võtan kaasa õppetunni, et riideid ja raha võiks teinekord rohkem kaasa võtta.

- Projekti põhiteemast, veest, sain teada uue fakti, et enne asutamist peab vesi masinatest läbi käima.

- Enda kohta sain teada, et ma olen isegi päris hea inglise keeles ja oskan inimestega paremini rääkida kui ma eelnevalt arvasin. Ma sain targemaks inglise ja poola keeles ja oskan nüüd paremini teha grupitöid.

- Reisilt jäid mulle kõige rohkem meelde bowling ja uisutamine. Bowling meeldis kohe väga.

- Mulle jäi silma, et Poola räägiti palju (rohkem kui meil) sõjast ja ajaloost ja ka presidendist ja tema ajaloost. Kunagi hiljem ajalootundides saan ehk seda teadmist ära kasutada.

- Eelmisel päeval enne lennukile minemist olin väga hirmul kuna pidin ööbima 5 päeva võõras peres ja minu inglise keel ei olnud tugev.Poola jõudes olin õnnelik ,et vanemad otsuatasid, et osalen.

- Käisime palju ringi ja avastasime enda jaoks seda linna. Minule kõige enam meeldis Poola suurima ehitis ja loomaaed.

- Sain ära proovida ka nende rahvustoidu, milleks on supp , mis on väga soolane. Samal ajal kui meie seal peatusime, sai Poola saja aastaseks.

- Nägime ära ka Poola suurima jõe Wisla. Projekti abil sain teada vee tegimise kohta nii palju fakte.

- Perest ,kus elasin ainult positiivne tagasiside. Hania oli väga sõbralik ja hooliv.Mängisime koos erinevaid mänge, käisime linnas,väljas söömas, ujumas ning rääkisime õhtuti niisama juttu.Tema vanemad olid samuti meeletult toredad ja hoidsid mind.

- Poola oli väga võimas kogemus. Olen peale reisi palju julgem ja inglise keeles palju tugevam. Väga kahju oli sealt ära tulla, aga lubasime interneti teel edasi suhelda.

- Ma sain palju uusi sõpru nii Poolast kui ka Itaaliast. Poola lapsed õpetasid mulle mõned lihtsad Poola sõnad nagu näiteks tere, jah, ei, tass. Õppisin ära pulkadega söömise, kui me käisime sealse perega Aasia restoranis.

- Pärast esimest kahte päeva rääkisin ma juba palju soravamalt inglise keeles ja pidin vähem kasutama Google translate’i. Enam pole tundides nii suurt vabalt rääkimise probleemi.

- Poolas hakkasin ma sööma paljusid asju, näiteks praetud sibulat.

- Kui olin Poolas, pidin ma hakkama saama ainult inglise keeles (muidugi oli võimalus ka õpetajatele helistada, aga see polnud vajalik), seega inglise keel on kindlasti üks asi, milles ma parem olen.

- Me käisime minu vahetusperega restoranis, mille aknast nägime iseseisvuspäeva sündmusi ja sinna tuli väga palju inimesi. Käisime veel rulluisutamas, lasermängus ja paljudes söögikohtades koos teiste lastega ja nad kõik olid väga toredad, sest kellelgi polnud halb tuju. Ainus asi mis mulle ei meeldinud oli see, et me käisime mõnes muuseumis mille ma oleksin heameelega vahele jätnud (näiteks üks maja, kus oli näitus vanaaegsest kuniglikust elust).

- Kui Poola inimestel on mingid suuremad tähtpäevad või jõulud, teevad nad oma rahvusmagustoitu. Need on mingist taignast küpsised, kuhu on peale raputatud palju tuhksuhkurt. Ma nägin ka ühte ehitist mida kutsutakse Unicorn Station-iks.

- Kindlasti sain juurde inglise keele oskust, teistega arvestamise oskust ja sellel on ka kurb pool (sõpradega lahkuminek).

Ja muidugi vaata oma silmaga ka Poola projektinädala fotogaleriid.